Entroopia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P pisitoimetamine
1. rida:
{{See artikkel| räägib termodünaamika mõistest; Lauamängu kohta vaata artiklit [[Entroopia (lauamäng)]]}}
 
[[Pilt:Ice_water.jpg|thumbpisi|Jää sulamine on üks tavaline näide protsessist, milles entroopia kasvab.]]
 
'''Entroopia''' on [[termodünaamika]]s ja [[statistiline mehaanika|statistilises mehaanikas]] kasutatav [[ekstensiivne suurus]], mis kirjeldab vaadeldava süsteemi erinevate võimalike juhuslike ümberpaigutuste arvu. Tihti öeldakse, et entroopia mõõdab "korratust". Protsessidele, milles entroopia kasvab, vastavad pöördumatud muutused süsteemis, mis vähendavad süsteemi võimet teha [[töö (füüsika)|tööd]], sest osa [[energia]]st on pöördumatult muundunud [[soojus]]eks.
23. rida:
=== Termodünaamiline definitsioon ===
 
Klassikalises termodünaamikas on entroopia [[olekufunktsioon]] – suurus, mis sõltub vaid süsteemi olekust, sõltumata sellest, kuidas antud olek saavutati. Selle olekufunktsiooni korrutist keskkonna temperatuuriga võib mõista, kui energia hulka, mida ei saa kasutada vaadeldava süsteemi abil termodünaamilise töö tegemiseks. Täpsemalt öeldes: igas protsessis, kus süsteemi poolt tehtav töö on <math> \Delta E </math> ja mille käigus süsteemi entroopia kahaneb <math> T\, \Delta S </math> võrra, tuleb keskkonda anda vähemalt energiahulk <math> \Delta S </math> (<math> T </math> on keskkonna [[absoluutne temperatuur]]). Vastupidisel juhul see protsess toimuda ei saaks. Seega konstantsel temperatuuril toimuva tasakaalulise pööratava protsessi entroopia muut
 
: <math>\delta S = \frac{\delta q}{T}, \qquad (1)</math>