Redaktsioon: 24. juuli 2017, kell 23:48 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 771 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 15. aprill 2019, kell 11:26 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P →‎top: pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Charles and Gay-Lussac's Law animated.gif\|pisi\|Jääval rõhul on gaasi ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga.]] '''Charles'i seaduse''' [š'arli seaduse] järgi on jääval [[rõhk\|rõhul]] [[ideaalne gaas\|ideaalse gaasi]] [[ruumala]] [[võrdelisus\|võrdeline]] [[absoluutne temperatuur\|absoluutse temperatuuriga]]: 12. rida: Charles'i seadus jätab mulje, et kui temperatuur läheneb [[absoluutne nulltemperatuur\|absoluutsele nullile]], siis läheneb gaasi ruumala nullile. See küll reaalsete gaaside kohta ei käi. Kui ükskõik missugust reaalset gaasi piisavalt jahutada, siis ta [[veeldumine\|veeldub]], kui temperatuur langeb tema keemistemperatuurini, mis on igal gaasil erinev. Seetõttu kehtib Charles'i seadus reaalsetele gaasidele üksnes keemistemperatuurist kõrgematel temperatuuridel. Gay-Lussac püüdis kindlaks määrata ka seda temperatuuri, millel ideaalse gaasi ruumala peaks nulliks muutuma. Ta sai selleks –266,66  °C, mis langeb täitsa hästi kokku tänapäevase väärtusega –273,15  °C. Esimesena arutles minimaalse temperatuuri võimalikkuse üle [[Robert Boyle]] [[1665]]. Esimesena püüdis absoluutse nulltemperatuuri väärtust määrata Guillaume Amontons [[1702]] ja sai selle väärtuseks –240  °C. [[Lord Kelvin]] määras aastal [[1852]] temperatuuriks, millel Charles'i seaduse järgi peaks gaaside ruumala nulliks muutuma, –273,22  °C, aga ta ei seostanud seda absoluutse nulliga. Alles [[Ludwig Boltzmann]] näitas [[1870]], et need kaks langevad kokku. [[Kategooria:Gaaside seadused]]

Charles'i seadus: erinevus redaktsioonide vahel