Agregaatolek: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine |
|||
1. rida:
{{toimeta}}
'''Agregaatolek''' ehk '''aine olek''' (ka lihtsalt: '''olek''') on [[Aine (füüsika)|aine]] vorm, mille määrab tema [[molekul]]ide [[soojusliikumine|soojusliikumise]] iseloom. Eri agregaatolekuga ained erinevad oma osakeste vaheliste seoste tüübi ning nendevaheliste ruumiliste ja ajaliste suhete poolest. Agregaatoleku mõiste abil kirjeldatakse aine võimalikke olekuid lihtsustatult ja kvalitatiivselt.
Aine põhiolekud on [[tahkis|tahke]], [[vedelik|vedel]], [[gaas
==Olekutevahelised erinevused==
Tahke oleku korral sooritavad aine [[molekul]]id ja [[aatom]]id vaid väikesi võnkumisi kindlate asendite (tasakaaluoleku) ümber. [[Kristall]]ides moodustavad need asendid perioodilise [[kristallivõre]]; esineb ka [[amorfne aine|amorfne]] kuju. Tahked kehad säilitavad kindla [[temperatuur]]i juures kuju ja ruumala.
Vedela oleku korral ei ole üksikud molekulid seotud kindlate asenditega. Üksikmolekulid ja molekulide korrastatud rühmad on korratus liikumises, kuid on üksteisest ligikaudu sama kaugel kui tahke oleku korral. Molekulidevaheliste jõudude tõttu ei saa vedeliku molekulid vedeliku pinnalt eralduda, mistõttu vedelik erinevalt kristallist säilitab ruumala, kuigi mitte kuju. Kui vedelik saab väljastpoolt [[soojus]]t, omandavad mõned molekulid nii suure [[energia]], et nad saavad vedelikust lahkuda. Seda nähtust nimetatakse [[aurumine|aurumiseks]].
Gaasilises olekus liiguvad aine molekulid või aatomid täiesti vabalt ja täiesti korratult ning täidavad kui tahes suure ruumala. Gaasil ei ole kindlat kuju ega kindlat ruumala.
Plasmaoleku korral, mis on [[Universum]]is laialt levinud, koosneb aine [[elektrilaeng|elektriliselt laetud]] või neutraalsetest aatomitest ning aatomitest välja rebitud [[vaba elektron|vabadest elektronidest]]. Tegu on väga [[ionisatsioon|ioniseeritud]] gaasiga; mõnikord peetakse seda olekut gaasilise oleku vormiks. Plasma koosneb peamiselt laetud osakestest: positiivse laenguga [[ioon]]idest ja negatiivse laenguga [[elektron]]idest. Plasmale iseloomulikud nähtused tulenevad osakestevahelistest jõududest, mis alluvad [[Coulombi seadus]]ele.
16. rida:
==Oleku muutus==
{{Vaata|Faasisiire}}
Oleku muutus sõltub aine [[temperatuur]]ist ja rõhust. Enamikku [[keemiline aine|aineid]] saab temperatuuri ja rõhu muutmise teel viia üle mis tahes agregaatolekusse.
Kui näiteks kristalli temperatuur tõuseb, muutub molekulide võnkumine ümber tasakaalupunktide nii ulatuslikuks, et kristall [[sulamine|sulab]]. Toimub [[faasisiire]], milles tahkis muutub vedelikuks.
Kui vedelik kuumutada piisavalt kõrge temperatuurini, tekivad kogu vedelikus [[aurumull]]id ([[keemine]]) ja vedelik muutub gaasiks ([[aurustumine]]).
==Mitu olekut kõrvuti==
Aine võib teatava kindla temperatuuri juures eksisteerida kõrvuti kahes või kolmes agregaatolekus. Näiteks vesi 0
== Vaata ka ==
| |||