Vereliistak: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P pisitoimetamine
1. rida:
[[Pilt:Giant platelets.JPG|thumbpisi|Veri [[valgusmikroskoop|valgusmikroskoobi]] all vaadelduna. Vereliistakuid (3) on kujutatud lillaga. Neid ümbritsevad roosad punalibled.]]
'''Vereliistak''' ehk '''trombotsüüt''' ([[kreeka keel]]es θρόμβος 'hüüve´ + κύτος 'rakk'; [[ladina keel]]es ''thrombocytus'') on paljude[[selgroogsed| selgroogsetel]] [[loomad]]el valdavalt [[luuüdi]]st pärit [[megakarüotsüüt]]ide tsütoplasma fragmendid.
 
Vereliistakute areng, paljunemine, diferentseerumine, plastilisus, liikumine, morfoloogia ja patoloogia ning [[apoptoos]] võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.
 
Tuumaga vereliistakud on tuvastatud [[kalad]]el, [[reptiilid]]el, lindudel.
Neid liigitatakse vahel ka [[vererakk]]ude hulka. Vereliistakud osalevad [[vere hüübimine|vere hüübimises]], ka verejooksu sulgemises. Vereliistakute põhiülesanne kehas on [[veresoon]]te terviklikkuse tagamine.<ref name="doonor">[http://www.verekeskus.ee/?op=body&id=26 Verekeskus. Doonorivere kasutamine: vereliistakud ehk trombotsüüdid] Kasutatud 03.12.2010</ref> Trombotsüüte on igas vere kuupmillimeetris umbes 150 000 – 400 000.<ref name="kasvaja">[http://www.kasvaja.net/index.php?id=67&doc_dictionary_offset=50 Kasvaja.net sõnastik. Trombotsüüdid] Kasutatud 03.12.2010</ref>
 
Arvatakse, et imetajatel osalevad vereliistakud ka immuunfunktsioonides ja [[põletik]]u tekkes.
16. rida:
Trombotsüütidel pole [[rakutuum]]a, nad on värvitud ja ebakorrapärase kujuga<ref>[http://cellbio.ebc.ee/rakubio/veri.html Tartu Ülikooli Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituudi rakubioloogia loengukonspektid] Kasutatud 03.12.2010</ref> kettad.
 
[[FilePilt:Red White Blood cells.jpg|thumbpisi|Vasakult: [[punalible]], vereliistak ja valgelible ([[lümfotsüüt]]) [[elektronmikroskoop|elektronmikroskoobi]] all vaadelduna.]]
 
=== Terminoloogia ===
23. rida:
 
== Toimemehhanism ==
Vereliistakud liiguvad koos [[veri|verega]] organismis. Kui veresoone sein puruneb, siis läheduses asuvad trombotsüüdid kleepuvad kokku, lõhkevad ning neist paiskuvad välja ained, mis moodustavad vigastuskohale peene [[fibriin]]ist ([[valk]]aine) võrgustiku. Tekib [[kärn]]. Mida rohkem on organismis vereliistakuid, seda kiiremini sulguvad ka haavad.<ref>[http://tibu.tps.edu.ee/materjalid/terviseopetus/sex/valgelibled_ja_vereliistakud.html Tallinna Pedagoogilise Seminari terviseõpetuse e-õppematerjalid. Valgelibled ja vereliistakud] Kasutatud 03.12.2010</ref><br />
 
== Hälbed ==
29. rida:
 
== Vereliistakute kasutamine doonorluses ==
Annetatud trombotsüüdid säilivad spetsiaalses [[lahus]]es 5–7 päeva. Trombotsüüte kantakse üle inimestele, kelle veres on neid liiga vähe või kelle trombotsüüdid ei talitle õigesti. Vereliistakute transfusioon on näidustatud patsientide puhul, kellel on vähk, [[leukeemia]], verehaigused, põletused, [[maks]]ahaigused või suur verekaotus.<ref name="doonor">< /ref>
 
== Vaata ka ==
41. rida:
== Välislingid ==
{{Commons|Category:Platelets}}
* Evsiukova EV, Muraia EV, Zubzhitskaia LB, Kveshnoĭ IM., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/18154178 [&#91;Melatonin production in thrombocytes and their functional activity in patients with aspirin asthma]&#93;. Lühikokkuvõte], Klin Med (Mosk). 2007;85(10):37-41., veebiversioon (vaadatud 30.07.2014) <small> (''inglise keeles'')</small>
* [https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/38710/trombotsuutide-oopaevarutmid-soodustavad-hommikusi-infarkte Trombotsüütide ööpäevarütmid soodustavad hommikusi infarkte], 14/09/2011
* Piret Pappel: [http://www.novaator.ee/ET/biotehnoloogia/vereliistakute_uus_roll_mikroobide_rundamine/ "Vereliistakute uus roll: mikroobide ründamine"] Novaator, 9. november 2011