Redaktsioon: 8. veebruar 2018, kell 01:27 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 889 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 12. aprill 2019, kell 19:28 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 889 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
12. rida: ===Väiteline isikusamasus füüsilises keskkonnas=== Väitelise isikusamasuse puhul põhineb isiku ~~poolt~~ esitatav identiteet isiku enda väitel ja puudub mehhanism kontrollimaks, kas väide ja tegelikkus langevad kokku. Põhiosa isikusamasuse kasutamisest toimub ühiskonnas väitelise isikusamasuse alusel. Oma igapäevaste tegevustega väidetakse nii otseselt kui ka kaudselt enda kuulumist teatud sotsiaalse(te)sse gruppi(desse) või väidetakse endal olevat volitusi mingite ressursside kasutamiseks. Näitkeks autoga sõitma minnes annab isik kaudselt mõista, et tal on olemas nii mootorsõiduki juhtimise kui ka tee kasutamise õigus. Väiteliseks isikutuvastamiseks võib pidada ka olukordi, kus ligipääs mingitele ressurssidele saadakse teadmisepõhiselt või vahendite omamisele baseeruvalt. Näiteks PIN-koodi teadmine või magnetkaardi kasutamine ruumi sisenemiseks. Enamus igapäevatoiminguid ei vaja ega eeldagi isiku ühest tuvastamist, sest sellega ei kaasne suurt sotsiaalset mõju, ohtu põhiõiguste rikkumisele või vahendite väärkasutamisele. Kasulik on eristada sotsiaalsesse gruppi kuulumise väitmist (näiteks täisealine autojuht) ja isiklike õiguste omamise väitmist (tõend on kirjutatud lapsevanema poolt). 35. rida: Digitaalne identiteet on identiteedi alamkategooria, mida kasutatakse elektroonilistes keskkondades (Internet või asutuste sisevõrgud) ehk digitaalne identiteet on objekti identiteet digitaalses keskkonnas. Objektideks digitaalses keskkonnas võivad olla nii inimesed kui ka mitteinimesed (''non-human actors''). Digitaalses keskkonnas on objekti ainuomaste tunnuste hulk võrreldes füüsilise keskkonnaga oluliselt piiratum: puudub võimalus vahetult kontrollida erinevaid unikaalseid tunnuseid, mis on tavaliselt isikuid eristavad (nägu, hääl, kõnemaneeri, kõnnakut, lõhna jms). Digitaalsetes keskkondades on levinud sarnaselt füüsilise keskkonnaga erineva tõeväärtusega identiteedid: nii väitelised digitaalsed identiteedid kui ka tõestatud isikusamasus. Omaette alamliigina võib sotsiaalse identiteedi mõistest tulenevalt tuua välja ka virtuaalmaailmades loodud teisesed identiteedid, mida kasutatakse arvutimängudes jt [[virtuaalreaalsus\|virtuaalreaalsustes]] ning kutsutakse ka avatariks. Sellised identiteedid ei pretendeerigi otsesele isikusamasusele, vaid on osa fantaasiamaailmast. Samas on sotsiaalses mõttes siiski tegemist identiteediga ka ~~väljapool~~väljaspool virtuaalset maailma, sest sageli väljuvad tegevused ja kontaktid virtuaalmaailma raamest ning toimuvad otsekontaktid ja vahetu inimlik sotsiaalne lävimine sama grupikuuluvusega inimeste vahel. Üldjuhul käsitletakse digitaalse identiteedi mõistet seoses isikusamasuse tagamisega digitaalses keskkonnas. Digitaalne identiteet ja isikusamasuse tagamine on tihedalt seotud seotud mõistega [[autentimine]]. Autentimise raames veendutakse isiku vastavuses tema identiteedile (s.t et digitaalses keskkonnas tegutsev isik on tõesti see, kes ta väidab ennast olevat). ===Väiteline isikusamasus digitaalses keskkonnas=== Sarnaselt füüsilise identiteediga jaguneb digitaalne identiteet väiteliseks ja tõestatud identiteediks. Väitelise identiteedi puhul toimub isikusamasuse kontroll kahe osapoole vahel. Üks osapool esitab enda identiteedi (väidab omavat teatud identiteeti) ning teine osapool kas aktsepteerib või ei aktsepteeri seda. Näiteks kui interneti jututoas väidab üks isik teisele, et ta nimi on Heli Kopter, siis põhineb see identiteet ainult isiku väitel ning teisel isikul puuduvad objektiivsed kriteeriumid esitatud väite kontrollimiseks. Suurem osa internetis leiduvast infost põhineb väitelisel identiteedil. Siia kuuluvad [[Foorum_(internet)\|foorumid]], [[jutuuba\|jututoad]], [[ajaveeb\|ajaveebid]], [[Suhtlusvõrgustik (Internet)\|suhtlusvõrgustikud]] jms. ~~Enamus~~Suurem osa personaliseeritud suhtlusest digitaalses keskkonnas toimub avataride all, mis tähendab, et isik ei kasuta reeglina oma tegelikku nime. Väiteline isikusamasus on digitaalses keskkonnas kasutusel üldiselt sellistel juhtudel, kus isikusamasuse kontroll ei ole kriitilise tähtsusega. Näiteks foorumi postituste ja interneti kommentaaride puhul puudub kindlus, kas konkreetne kasutaja on tegelikult see, kes ta väidab ennast olevat. Kasutaja ligipääs on üldjuhul kaitstud kasutajanime ja parooliga, ning puuduvad välised sertifitseerijad, kes kinnitaksid tegelikult valitud kasutajanime seost isikulise identiteediga. Omane elektroonilistele keskkondadele, kus ei ole otsest ligipääsu oluliste ressursside kasutusele ja/või keskkondades, kus teatud otsese isikulise identiteedi varjamine on taotluslik.

Isikusamasus: erinevus redaktsioonide vahel