Redaktsioon: 18. juuli 2015, kell 06:43 redigeeri Epp (arutelu \| kaastöö) 99 361 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Viimane redaktsioon: 10. aprill 2019, kell 13:21 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 710 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus
1. rida: '''Dovrefjell''' on [[mäeahelik]] [[Norra]] keskosas, mis moodustab looduslikku piiri [[Ida-Norra]] ja [[Trøndelag]]i vahel [[Trondheim]]i ümber. Dovrefjelli asustus on väga vana. Juba keskajast on teada mitu Trondheimi ~~rändavate~~suunduvate palverändurite tarbeks ehitatud mägionni. Piirkonna põhjaosast on teada [[leprosoorium]]i varemed. [[Pilt:Dovrefjell.jpg\|thumb\|Fokstumyra ja Dovrefjelli ahelik]] Läbi Dovrefjelli kulgeb põhja–lõunasuunaline maantee (E6) ja ~~raudtee~~ [[Dovrebanen\|Dovrebaneni]] raudtee. Maantee on kasutatav aastaringselt ning suletakse ajutiselt vaid väga keeruliste ilmaolude tõttu. Dovrefjelli mäeahelik on mitut liiki haruldaste taimede ja loomade elupaik. [[1911]]. aastal, mil võeti kaitse alla esimesed haruldased taimeliigid, loodi ~~siia~~seal [[rahvuspark]]. Kui aastal [[1921]] rajati Oslo ja Trondheimi vahele raudtee, võeti kaitse alla üks soo. [[1974]] suurenes rahvuspark veelgi ning oma praegused piirid sai ta [[2002]]. aastal. Lisaks Rondane piirkonnale elab Dovrefjellis üks Norra ja Euroopa viimaseid [[Beringia]] päritolu põhjapõdrakarju. Dovrefjellis elab ka [[muskusveis]]te kari, mis ~~toodi~~viidi Ida-Gröönimaalt ~~siia~~sinna [[1932]]. aastal. Peaaegu kogu Dovrefjelli territoorium on kaitse all. Dovrefjelli alal on kaks rahvusparki: 19. rida: Piirkonna kõrgeim mägi on 2286 m kõrgune [[Snøhetta]]. Mäeahelik pakub suurepäraseid suusatamis- ja matkamisvõimalusi. [[Pilt:Pilgrimsleden Dovrefjell.jpg\|thumb\|''Pilgrimsleden'' -– ~~palverännajate~~palverändurite tee [[Nidarosdomen]]isse]] {{Coordinate \|NS=62.1 \|EW=9.41666667 \|type=mountain \|region=NO}}

Dovrefjell: erinevus redaktsioonide vahel