Nägemine: erinevus redaktsioonide vahel

[[FilePilt:Eye_silm.jpg|thumbpisi|350px|Silm – nägemise meeleelund]]

[[Pilt:Silma läbilõige.jpg|thumbpisi|Inimese silma läbilõige]]

'''Binokulaarne''' ehk '''kahe silmaga nägemine.''' Kui vaadata mingit objekti kahe silmaga, tekib kummagi silma võrkkestale kujutis, mis erineb veidi teise silma omast, kuid seda tajutakse ikkagi ühe objektina. Erinevad kujutised võrkkestal tulenevad sellest, et kaks silma ei asetse täpselt ühes kohas. Ühe objektina nähakse neid kujutisi seetõttu, et aju liidab need üheks tervikuks. <ref>{{Raamatuviide|autor=Uljas, J., Rumberg, T.|pealkiri=Psühholoogia gümnaasiumiõpik|aasta=2002|koht=Tallinn|kirjastus=Koolibri|lehekülg=80}}</ref> '''Monokulaarne nägemine''' on ühesilmanägemine.<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Võõrsõnade leksikon, 7 trükk|aasta=2006|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=683}}</ref>

Selgroogsed detekteerivad muutusi valgusinformatsioonis läbi [[silm]]a [[Võrkkest|võrkkestasvõrkkest]]as paiknevate fotoretseptorrakkude. [[Valgus|Valguse]]e (380–780 &nbsp;nm lainepikkusega elektromagnetlainete) mõjul tekib võrkkesta valgustundlikes retseptorrakkudes – [[Kepikesed|kepikestes]] ja [[Kolvikesed|kolvikestes]] (inglise keeles vastavalt – ''rods'', ''cones'') – fotokeemilise protsessi tagajärjel (nägemispigmendi [[Rodopsiin|rodopsiinirodopsiin]]i lagunemisel) muutus membraanipotentsiaalis. See põhjustab omakorda muutust [[Närviimpulss|närviimpulssidenärviimpulss]]ide sageduses nägemisjuhteteedes, mis kõrgemates ajukeskustes viivad nägemisaistingu ja nägemistaju tekkeni. Värvust tajutakse kolvikestest alguse saavate nägemisjuhteteede abil <ref name="ReferenceA">"Nägemine". Eesti Entsüklopeedia. 7. Köide. Eesti Entsüklopeediakirjastus. 1994</ref>.

Loomade nägemisvõime varieerub liigiti. Mõned loomaliigid tajuvad ainult valgusintensiivsust (ainuraksed), osa eristab värvusi (peajalgsed, limused, vähilised, paljud putukad, osa kalu, roomajad, linnud ja ahvid). Enamik imetajaid värvusi ei erista. Roomajatel, lindudel ja imetajatel on võime muuta silma läätse kuju, mistõttu näevad nad nii lähedale kui kaugele<ref> name="NägemineReferenceA". Eesti Entsüklopeedia. 7. Köide. Eesti Entsüklopeediakirjastus. 1994</ref>.