Redaktsioon: 3. veebruar 2019, kell 00:30 redigeeri Astromaailm (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 6514 muudatust osa keelevigu Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. aprill 2019, kell 10:39 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
2. rida: '''Küsitlus''' on andmekogumise meetod, mille puhul vajaliku info saamiseks pöördutakse mingist valikupõhimõttest lähtuvalt teatava hulga inimeste ehk vastajate (respondentide) poole, kes kuuluvad [[valim\|valimisse,]] ning fikseeritakse nende vastused uurijate poolt eelnevalt väljatöötatud küsimustele. Küsitlus on andmekogumismeetod, mis kasutab [[küsimustik]]ke (ankeete) või [[intervjueerimine\|intervjueerimist]] ning mille abil saab koguda nii [[kvantitatiivsed andmed\|kvantitatiivseid]] kui [[kvalitatiivsed andmed\|kvalitatiivseid]] andmeid. Küsitlust kasutatakse, et teada saada vastajate [[hoiak]]uid, hinnanguid, kirjeldusi, arvamusi, põhjus-tagajärg suhteid. Tänapäeval on küsitlus üks levinumaid uurimismeetodeid [[sotsioloogia]]s. Tavapärases küsitlusel põhinevas uuringus moodustab uurija [[valim]]i ning laseb sinna kuuluvatel inimestel (standardiseeritud) küsimustiku täita.<ref>Noelle-Neumann, E. (1967). Sotsioloogilised küsitlused. Tallinn: Eesti NSV Ajakirjanike Liit.</ref> Küsitlus on väga vana uurimismeetod. [[Rahvaloendus]]i võib pidada esimesteks küsitlustel põhinevateks statistikatöödeks inimkonna ajaloos. Tänapäeva arusaamadele vastava küsitluse töötas aastal 1838 välja Londoni Statistikaühing ([[Statistical Society of London]]). <ref>Gault, R. H. (1907). A history of the questionnaire method of research in psychology. Research in Psychology. 14 (3): 366-383.</ref> Küsitlust kui meetodit hakati Lääne-Euroopa tööstusriikides kasutama 19. sajandi teisel poolel selleks, et teadlased ja valitsusasutused saaksid informatsiooni eri ühiskonnaklasside elutingimuste kohta <ref name=":0">Lagerspetz, M. (2017). Ühiskonna uurimise meetodid: sissejuhatus ja väljajuhatus. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.</ref>. Üheks esimeseks küsitlusmeetodi kasutamise näiteks on [[Frédéric Le Play]] uurimus eri Euroopa paigus elavate töölisperede majanduslike olude kohta<ref name=":0" />. [[George Gallup]]it peetakse ankeetküsitlust kasutava avaliku arvamuse uurimuse väljatöötajaks. Gallup uuris 20. sajandi esimesel poolel USAs inimeste poliitilisi hoiakuid ja eelistusi ning püüdis nii ennustada presidendivalimiste tulemusi. Gallup viis oma uurimust läbi juhuvalimi meetodil. 40. rida: ==Ankeedi koostamine== Küsimused peaksid olema selged, nii, et kõik respondendid mõistavad neid ühtmoodi. Välitma peaks ebamäärasust. Vältima peaks mitmetähenduslikke sõnu nagu nt ~~“sageli”~~"sageli", ~~“tavaliselt”~~"tavaliselt", ~~“üldiselt”~~"üldiselt" ja ~~“paljud”~~"paljud"; piiritletud küsimused on paremad kui üldised. Näiteks selle asemel, et lasta vastajal loetleda erinevaid nähtusi (nt ajalehti, ajakirju, mida eile luges), võiks ette anda kindla nimekirja ning lasta nende seast sobivad ära märkida (nt nimekiri ajalehtedest ja ajakirjadest); eelistama peaks lühikesi küsimusi pikkadele; küsimus peaks olema esitatud nii, et küsitakse vaid ühte asja korraga; vastusevariantide hulgas võiks olla ka valikuvariant ~~“ei~~"ei oska ~~öelda”~~öelda"; kasutada võiks rohkem vastusevariante kui kaks (nõustun / ei nõustu); ankeedi alguses võiksid olla üldisemad ja lihtsamad küsimused, lõpus spetsiifilisemad; 56. rida: '''Telefoniküsitlus''' – uurija/küsitleja helistab uuritavale ja küsib temalt küsimusi ning märgib need ise üles. Enne uuringu läbiviimist võib teha ka [[~~Eeluuring\|eeluuringu~~eeluuring]]u (pilootuuringu), mis annab võimaluse kontrollida ja katsetada, kas ankeet ja uurimuse läbiviimismeetod sobib. Eeluuring annab võimaluse küsimusi ja meetodit enne tegelikku uurimust kohendada.<ref name=":1" /> ==Vaata ka==

Küsitlus: erinevus redaktsioonide vahel