Kultuur: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P pisitoimetamine |
||
1. rida:
{{See artikkel| räägib kultuurist inimtegevuses. Bioloogiliste kultuuride kohta vaata [[Kultuur (bioloogia)]].}}
{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}}
[[Pilt:Üldlaulupidu 2014 - 26.JPG|pisi|[[Üldlaulupidu|Üldlaulupeo]] traditsioon on üks [[Eesti kultuur]]i tuntumaid sümboleid
'''Kultuur''' on kõige üldisemas mõttes inimtegevus ja selle tulemus. Kultuuri mõistet on paljukordselt defineeritud ja erinevalt käsitletud.
Mõnikord seostatakse kultuuri [[tsivilisatsioon]]i mõistega ning räägitakse kultuurist kui [[kultuuripärand]]ist.
Kultuuri võib kõige laiemalt jaotada [[aineline kultuur|aineliseks]] ja [[vaimne kultuur|vaimseks]].
==Kultuur kui inimtegevus üldse==
[[Pilt:Keila Kultuurikeskuse silt.JPG|pisi|Paljudesse Eesti linnadesse on rajatud eraldi kultuurikeskused ehk [[kultuurimaja]]d, kus tegeletakse kultuurielu ning harrastus- ja seltsitegevuse korraldamisega. [[Keila]] kultuurikeskuse silt
'''Kultuur''' on inimühiskonda iseloomustav tegevus, inimtegevus, inimese loodu, mis eristub kogu [[loodus]]est kui sellest, mis pole inimeste loodud. Kultuur hõlmab selliseid valdkondi nagu [[Keel (keeleteadus)|keel]], [[teadmine|teadmised]], oskused, [[traditsioon]]id, [[uskumus]]ed, väärtushoiakud, [[moraal]], kombed, [[positiivne õigus|õigus]] jne.
Inimese kui ühiskondliku olendi kultuurilised omadused antakse talle selle ühiskonna poolt, kus ta kasvab ja areneb. Inimühiskonnast isoleeritud inimolendil pole võimalik omandada kultuuri, ehkki veel [[20. sajand]]il usuti selle võimalikkusse ([[Tarzan]], [[Mowgly]] jt ilukirjanduslikud kujud). Individuaalselt omandatakse kultuur teistelt ühiskonnaliikmetelt läbi [[kasvatus]]e ja õppimise; harjutamise, jäljendamise ja kordamise abil.
Inimese kui bioloogilise organismi omadused on kaasa sündinud, st antakse edasi [[pärilikkus]]e teel [[geen]]idega. Inimese kui ühiskondliku olendi areng toimub sünnijärgsel perioodil.
Kuivõrd kultuuriline [[informatsioon]] antakse edasi ühiskonna kaudu ja mitte pärilikult, siis on aimekirjanduses kasutatud terminit "[[meem]]", analoogiliselt [[pärilikkus]]e teel edasiantava informatsiooniühikule, "[[geen]]".
==Kultuur kui kultuuride erinevused==
[[Pilt:Spordi- ja muusikapäev Kadrinas 13.jpg|pisi|Eri rahvaste, piirkondade ja ajastute [[muusika]] võib märgatavalt erineda. [[Moldova]] [[puhkpilliorkester]] "Fanfaarid" [[Kadrina]]s
Erinevatel rahvastel, erinevates piirkondades ja erinevatel ajastutel on kultuuril erinev sisu, mistõttu räägitakse erinevatest kultuuridest ning kultuuride erinevustest. Enamasti on kultuuride erinevused määratletavad [[keel (keeleteadus)|keel]]e kaudu (näiteks [[eesti kultuur]]i puhul), kuid sellest on ka erandeid.
Näiteid: [[hiina kultuur]], [[antiikkultuur]], ameerika tänapäevakultuur jne.
Kultuurid reeglina tekivad, arenevad ja kaovad. On kultuure, mis on kestnud ainult mõne sajandi ning on ka kultuure, mis on kestnud läbi aastatuhandete. Pikemate perioodide puhul võidakse eristada [[kultuuriepohh]]e.
Kultuuride omavaheliste mõjudena ehk [[kultuurimõju]]dena mõistetakse tavaliselt [[kultuurilaen]]e (teisest kultuurist õppimist, teise kultuuri elementide kasutusele võtmist). Ulatuslikud [[kultuurimõju]]d võivad viia kultuurilise assimilatsioonini (teise kultuuri sisse sulandumiseni) või [[akulturatsioon]]ini (oma kultuuri kaotamiseni). Kultuuriline ekspansioon on vägivaldne kultuuri pealesurumine. Kultuurimõjud võivad osaleda ka uue kultuuri tekkimisel ja kujunemisel.
Kultuurilaen on näiteks [[Jaapan]]is kasutatav [[hiina kiri]], [[kartul]]i kasvatamine [[Euroopa]]s jmt. Kultuuriline assimilatsioon toimus näiteks [[liivlased|liivlaste]] sulandumisel [[lätlased|lätlaste]] hulka. Akulturatsiooni näitena tuuakse tavaliselt Ameerika [[indiaanlased|indiaanlaste]] kultuuride hävingut. Kultuuriline ekspansioon toimus paljudes koloniaalmaades 17.–20. sajandil.
Kultuure on varasematel aegadel jagatud "kõrgemateks" ja "madalamateks". Tänapäeval püütakse hoiduda sellistest ([[rassism]]ini viivatest) väärtushinnangutest ning lähtutakse kõigi kultuuride võrdsuse printsiibist.
Paralleelmõiste kultuurile on [[tsivilisatsioon]]. Enamasti tähistatakse sellega linnalikku või arenenud [[põllumajandus]]ega või ulatuslikult [[tehnika]]t kasutavat kultuuri, mõnikord kasutatakse ka mõistet [[Kõrgkultuur (ühiskond)|kõrgkultuur]].
[[Arheoloogilised kultuurid]] on need kultuurid, mille kohta on olemas üksnes arheoloogilised andmed ning mida ei ole võimalik alati kindlalt seostada mõne rahva või hõimuga. [[Eesti]] aladel on arheoloogiliste kultuuride näiteiks [[Kunda kultuur]], [[kammkeraamika kultuur]], [[venekirveste kultuur]] jne.
40. rida:
==Kultuur kui kaunid kunstid==
[[Pilt:ANTS LAIKMAA 1936 Taebla maastik.jpg|pisi|Sageli seostatakse kultuuri mõistet kitsamalt [[kunst]]iga ja eristatakse elukutseliste kunstiloomingut [[rahvakultuur]]ist. [[Ants Laikmaa]] pastellmaal "Taebla maastik" on näide Eesti kohalikust [[Kõrgkultuur (ühiskond)|kõrgkultuurist]]
Mõistet '''kultuur''' võidakse kasutada ka kitsamas tähenduses kultuuri selle osa kohta, mis taotleb vaimu, maitsete ja kommete erilist treenitust ja rafineeritust. Räägitakse rohkem ja vähem kultuursest või kultuursest ja ebakultuursest käitumisest. Tihti kitseneb kultuuri mõiste vaimsele loomingule ja/või kaunitele kunstidele ([[kujutav kunst]], [[muusika]], [[teater]], [[kino]], [[arhitektuur]], [[muuseum]]id jm). Kultuuriga selles tähenduses seonduvad tihedalt [[haridus]] ja [[meedia]].
Kultuurivallas võidakse eristada kõrgkultuuri, massikultuuri ja rahvakultuuri. Esimene on enamasti elukutseliste kunstilooming, mis tihti eeldab ka vastuvõtjalt erilisi teadmisi või vaimset pingutust. Kõrgkultuur on rahvusriikides kõrgelt väärtustatud kui rahvusliku identiteedi ja rahvusvahelise prestiiži kandja ning saab tavaliselt [[avalik sektor|avalikult sektorilt]] majanduslikku tuge. Massikultuur on laiatarbekunst, mida tavaliselt luuakse kommertslikel alustel ning mis seetõttu püüab vastu tulla võimalikult laia publiku maitsele ja ootustele. Suures osas tegeleb massikultuuri produtseerimisega meelelahutustööstus. Rahvakultuur tähendab laiade ühiskonnakihtide osalemist kunstiloomingus meelelahutuse ja/või eneseteostuse eesmärgil ilma, et taotletaks majanduslikku kasu, tehnilist täiuslikkust või sügavat kunstilist efekti. Tihti ammutab rahvakultuur ainestikku [[pärimuskultuur]]ist.
| |||