Konsekutiivsed reaktsioonid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
 
1. rida:
[[Pilt:Reakcja nastepcza.svg|pisi|Järjestikuste reaktsioonide näide: kontsentratsioonide muutus ajas - lähteühend A (roheline), vaheproduktvahesaadus B (sinine), lõpp-produktlõppsaadus C (punane) ja B+C (punktiir)]]
'''Konsekutiivsed reaktsioonid''' ehk '''jadareaktsioonid''' ehk '''järjestikused reaktsioonid''' (''consecutive reactions'') on [[keemiline reaktsioon|keemilised reaktsioonid]], milles esmase reaktsiooni stabiilne produktsaadus on lähteühendiks teisele reaktsioonile. Näiteks [[metaan]]i [[kloreeriminekloorimine|kloreerimiselkloorimisel]] moodustuvad üksteisele järgnevalt CH<sub>3</sub>Cl, CH<sub>2</sub>Cl<sub>2</sub>, CHCl<sub>3</sub> ja CCl<sub>4</sub>.
 
Siin nimetatud reaktsioone tuleb eristada [[astmeline reaktsioon|astmelisetst reaktsioonidest]] (''stepwise reaction''), mis kulgevad üle ebastabiilsete [[intermediaat]]ide.
 
Lihtsaim järjestikuliste reaktsioonide juht on kaks pöördumatut esimest [[reaktsiooni järk|järku]] reaktsiooni:
12. rida:
:d[B]/dt = k<sub>1</sub>[A] - k<sub>2</sub>[B]
:d[C]/dt = k<sub>2</sub>[B]
:algmomendil (t=0) lähtekontsentratsioonid [B]<sub>0</sub> = [C]<sub>0</sub> = 0
 
Nende võrrandite [[integreerimine]] annab kontsentratsioonid ajas:
22. rida:
<math> [C] = \frac{[A]_0}{k_2-k_1} \left [ k_2 \left ( 1- e^{-k_1t} \right ) - k_1 \left (1- e^{-k_2t} \right ) \right ] \quad = [A]_0 \left (1 + \frac{k_1 e^{-k_2t}-k_2e^{-k_1t}}{k_2-k_1} \right )</math>
 
Siinjuures vaheproduktivahesaaduse B kontsentratsioon reaktsiooni algperioodil kasvab, kuid lõpupoole kahaneb. Selleks et saada produktisaadus B, tuleb protsess katkestada madalal või mõõdukal [[konversioon (keemia)|konversiooni astmel]].
 
==Vaata ka==