Kirjanduskriitika: erinevus redaktsioonide vahel

Oma vaatlustes võib kirjanduskriitika olla suunatud teosele (näiteks arvustus) või ka kirjandusprotsessile (näiteks aastaülevaade). Enamasti reageerib kirjanduskriitika teoste ilmumisele kiiresti ja on värskelt ilmunud kirjanduse (uudisteoste) esmatõlgendaja (nn päevakriitika). Kirjanduskriitika on traditsiooniliselt suunatud oma kaasajale. kuid leidub ka selliseid kirjanduskriitilisi kirjutisi, mis vaatlevad minevikus ilmunud teoseid (nn retroretsensioond).

Kirjanduskriitika võib olla teadusliku või esseistliku kallakuga, tihtipeale leidub kirjanduskriitilistes kirjutistes üheaegselt nii kunsti kui ka teaduse elemente. Oma arvamustele võidakse põhjendusi otsida väljastpoolt teost (sageli teadusest või avalikust arvamusest), kuid ka piirduda teose enda lähema vaatlusega (''close reading'') või lähtuda muljest (impressionistlik kriitika).

Kirjanduskriitika levinud žanrid on [[arvustus]] ehk retsensioon, [[essee]], [[artikkel (kirjutis)|artikkel]], [[ülevaade]]; vahel loetakse nende hulka ka hinnangutega täiendatud [[annotatsioon]]i. Kirjanduskriitilist arvamust võidakse väljendada ka [[humoresk]]i, [[följeton]]i, [[paroodia]] jm. vormis. Kirjutised koondatakse tihtipeale kriitikakogumikeks või isegi kriitikakogumike sarjadeks, mis sisaldavad eeskätt arvustusi ja aastaülevaateid, kuid leidub ka kirjanduskriitilisi [[monograafia]]id. Kirjanduskriitikat avaldatakse enamasti kirjalikul kujul, kuid see võib olla ka suuline (raadio, televisioon, arutelud, esinemised, loengud).

* “Eesti"Eesti kirjanduskriitika 1875–1900.”" Kommenteeritud tekstivalimik. Koostanud ja kommenteerinud [[Karl Taev]] ja [[Velli Verev]]. Tallinn, Eesti Raamat 1984

* [[Rein Veidemann]]. ”Kriitikakunst"Kriitikakunst: uurimus kriitika olemusest ja toimest.”" Tallinn, Avita 2000 ISBN 9985203364

*"Kirjanduse jaosmaa". Kogumike sari. Tallinn, Eesti Raamat 1976–1992. Koostanud [[Endel Mallene]], bibliograafia: [[Vaime Kabur]]. (Kirjanduskriitilised kirjutised ja kirjanduselu kroonika)