Antiikkirjandus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P →top: pisitoimetamine |
||
1. rida:
[[
'''Antiikkirjanduseks''' nimetatakse [[Vana-Kreeka]] ja [[Vana-Rooma]] ühiskonnas kujunenud [[kirjandus]]t, mille algust tähistavad [[Homeros]]e eeposed "[[Ilias]]" ja "[[Odüsseia]]" 8.–7. sajandist eKr ning mis sirutub välja hilisantiiki 4.–6. sajandil pKr.
[[Vanakreeka kirjandus]] on [[Euroopa]] vanim ja ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus. Vanimad vanakreeka kirjanduslikud mälestised pärinevad [[8. sajand eKr|8.]]–[[7. sajand eKr|7. sajandist eKr]]. Vanakreeka kirjandus ei tugine teiste kirjanduste kogemusele. Vanakreeka kirjanduse tähtsaimad autorid on [[Homeros]], [[eleegia]] viljelejad [[Tyrtaios]], [[Solon]], [[Archilochos]], [[meelika]] žanri esindajad [[Alkaios]] ja [[Sappho]] ning antiiktragöödiameistrid [[Aischylos]], [[Sophokles]] ja [[Euripides]].
7. rida:
[[Vanarooma kirjandus]] hakkas arenema [[3. sajand eKr|3. sajandil eKr]]. Vanarooma kirjandus on suuresti mõjutatud vanakreeka kirjandusest. Siiski ei ole vanarooma kirjandus puhtalt koopia vanakreeka originaalist, vaid tal on ka omad eripärad ja spetsiifilised jooned. Olulisemad kirjanikud on [[Plautus]], [[Terentius]], [[Seneca]], [[Marcus Porcius Cato]], [[Marcus Tullius Cicero]], [[Gaius Julius Caesar|Julius Caesar]], [[Vergilius]], [[Quintus Horatius Flaccus]] ja [[Publius Ovidius Naso]].
Antiikkirjanduses saavutati kunstiliste kujundite ja stilistiliste võtete suur mitmekesisus. Vanakreeka ja vanarooma kirjanduses eksisteerisid juba peaaegu kõik uusaja kirjanduse žanrid. Paljude žanride ([[eepos]], [[idüll]], [[tragöödia]], [[komöödia]], [[ood]], [[eleegia]], [[hümn]], [[satiir (žanr)|satiir]], [[epigramm]], [[dialoog]]) nimetusedki pärinevad antiikkirjandusest.
==Vaata ka==
| |||