Redaktsioon: 26. märts 2019, kell 22:50 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine using AWB ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 2. aprill 2019, kell 20:58 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 866 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
14. rida: Aastal [[1757]] tõsteti Carl [[aadliseisus]]se. [[1761]] lühendas ta oma nime Linnéks ja lisas sellele "von" aadliseisuse tähistamiseks. Sellepärast ei ole kohane nimetada teda Carl (von) Linnéks, kui juttu on ajast enne aadlikuks saamist. [[London]]is asuv [[Londoni Linné Ühing]], ''Linnean Society of London'', annab välja ajakirja ''[[The Linnean]]'', medalit ''[[Linnean Medal]]'' jne. == Elulugu == [[Pilt:Linnaeus1758-title-page.jpg\|pisi\|Systema Naturæ 1758. aasta väljaande tiitelleht]] Aastal [[1735]] ilmus Hollandis tema teose "''[[Systema Naturae]]''" esimene trükk, mis pani aluse nüüdisaegsele elusorganismide süstemaatikale ja [[taksonoomia]]le. Esimeses trükis oli raamatul vaid 11 lehekülge. [[1758]]. aastal ilmunud 10. trükis oli kirjeldatud juba umbes 4400 loomaliiki ja 7700 taimeliiki. Seal olid varasemad paljusõnalised nimetused asendatud kahesõnaliste, binaarsete liiginimetustega. Tema kirjeldatud liigid on tähistatud lühendiga ''L.''. Linné oli esimene, kes kirjeldas [[inimene\|inimest]] kui [[liik (bioloogia)\|liiki]]. Inimese kui ''Homo sapiens''i pani ta oma süsteemi [[esikloomalised\|esikloomaliste]] alla. Inimese kirjeldamisega samal viisil, nagu kirjeldatakse loomi ja taimi, aitas ta kaasa inimese päritolu väljaselgitamisele tulevikus. 180. rida: Tema auks on nimetatud [[asteroid]] [[7412 Linnaeus]] ja [[Kuu (kuu)\|Kuul]] asuv [[Linné kraater]]. Rootsi vanima [[botaanikaaed\|botaanikaaia]] nimi on [[Linnaeuse aed]], ehkki see on Linnést mõnevõrra vanem. Växjö ülikooli ja Kalmari kolledži ühinemisel tekkinud õppeasutus nimetati [[Linnaeuse ülikool]]iks. Linnéd on kujutatud arvukatel Rootsi [[postmark]]idel ja [[rahatäht]]edel. [[1986]] anti välja uus 100-[[rootsi kroon\|kroonine]] rahatäht, millel on Linné portree, tema joonistus [[tolmlemine\|tolmlevatest]] taimedest, ~~Linn~~Linné aia vaade ja tema kirja pandud lause, mida tihti on nimetatud Linné [[deviis]]iks: "''Omnia mirari etiam tritissima''", mis tähendab "'leia imesid kõiges, isegi kõige tavalisemates asjades"'. ==Vaata ka== * [[Linné Ühing]] * "[[Species plantarum]]" * "[[Mantissa Plantarum Altera]]" == Viited == 197. rida: == Välislingid == {{commons}} * [[Uno Schultz]]:. [http://www.postimees.ee/150607/lisad/teadus/261553.php "Jumal lõi, Linné korrastas"] [[Postimees]], 19. mai 2007 * [[Hans Trass]]:. [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=1903 "Suur rootslane, õrn harakkuljus näpus"] [[Eesti Loodus]], mai 2007 {{JÄRJESTA:Linne, Carl}}

Carl von Linné: erinevus redaktsioonide vahel