Saun: erinevus redaktsioonide vahel

{{Toimeta}}

 

Saun oli [[muinaseestlased|muistsete eestlaste]] püha paik.<ref name="FOLK-1" /><ref name="FOLK-2" /><ref name="FOLK-3" />

== Keris ==

 

 

==Saunaskäik==

Sauna[[mesi]] on okaspuu- (enamasti männi- või kadaka-) lõhnaline meesegu, millega tehakse mee[[massaaž]]i ja millel on nahka pehmendav toime. Vahepeal oli levinud ka soodaga määrimine, kuid seda enam ei soovitata, kuna see kuivatavat nahka. Saunamee sisse segatakse mõnikord peent soola, kuna see võtab mustuse lahti.

 

Ka [[rahvakalender|rahvakalendris]] on saunal oma roll. Usuti, et [[hingedepäev]]al ([[2. november]]) õhtusel ajal külastavad kodusid esivanemate hinged. Neile köeti saun ja valmistati paremaid toite, mis pandi sauna või mujale kõrvalisse kohta. Kui leiti, et toitu on söödud, usuti, et hinged jäid pakutuga rahule ja majapidamist saadab õnn.

 

===Rooma saun===

 

 

===Vene saun ehk leilisaun===

{{Vaata| Vene saun}}

 

 

===Iiri saun===

 

===Indiaani saun ehk higistamistelk===

Tegemist on hingelise ja ihulise puhastustseremoonia läbiviimise paigaga. Indiaani kultuuris "saun-kirik". Higistamistelk ([[inglise keel]]es ''sweat lodge'') on mõnede pärimuste järgi indiaanirahvaste kõige vanem tseremoonia, mida kasutas enamus hõime. Toimub väikeses kuplikujulises telgis. Selle mõnede pärimuste järgi indiaanirahvaste kõige esimese tseremoonia juures on ühendatud saun ja [[Kirik (pühakoda)|kirik]]. Istutakse külg külje kõrval ringis ümber keskele kaevatud augu, millesse tuuakse lõkkel kuumaks aetud kivid. Telgis luuakse tingimused, mis sarnanevad emaüsaga. Sügava puhastumisprotsessi soodustamiseks kasutatakse ka palveid ja laule. Higistamistelk aitab vabastada kogunenud pinged, jätkata elu puhtama ja kergema tundega.

{{-}}

=== Suitsusaun ===

{{vaata|Suitsusaun}}

Suitsusauna on nimetatud ka sauna algvormiks. See on koht, kus sadu aastaid sünnitati lapsi. Lisaks usuti, et suitsusaunal on raviv toime ning saunas käimine teeb puhtaks nii ihu kui ka hinge.

Suitsusaunal puudub korsten ja ka vajadus selle järele. Tavaliselt sauna nurgas asuvat suitsukerist köetakse 4–5 tundi. Põlemisel tekkiv suits ei välju saunast korstna kaudu, vaid jääb esialgu ruumi sisse ning siis väljub kas uksest või katuse suitsuavast. Kerise peale on asetatud pada, kust saab kuuma vett pesemiseks. Võetakse leili, viheldakse ja pestakse samas ruumis. Suitsusauna ei minda kütmise ajal, kui see on suitsu täis, vaid alles siis, kui saun on kuum, söed tuhaks põlenud ning üleliigne suits välja läinud. Suitsu väljaajamiseks visatakse nn vinguleili ning siis minnakse lavale ja pesema. Suitsusaunas olles peab meeles pidama, et nõgise seina vastu end ära ei määriks. Muidu võib juhtuda, et saunast tulles oled mustem kui sinna minnes.

[[File:Ankus parvsaun Rahumere järves.jpg|thumb|left|Ankrus parvsaun Rahumere järves. [[Väljaküla]], Pärnu maakond]]

Saunasid on ehitatud ka sõidukitesse. Eestis on nendeks kasutatud nii busse, veoautosid<ref name="Trsn6" /> kui ka tuletõrjeautot<ref name="C8uTW" />.

{{-}}

 

===Infrapunasaun===

 

 

==Uue ajastu saun==

===Kümblustünn===

 

 

 

 

===Tünnisaun===

[[File:Tünnisaun.jpg|thumb|Tünnisaun [[veekogu]] kaldal]]

 

===Infrapunasaun===