Pinnalainefilter: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P pisitoimetamine using AWB
1. rida:
 
'''Pinnalainefilter''' ehk '''SAW-filter''' (lühend inglise keele sõnadest ''surface acoustic wave'') on elektriline [[sagedusfilter|ribapääsfilter]], mille talitlus põhineb [[akustilised pinnalained|akustilistel pinnalainetel]].
[[Pilt:SAW device.png|right|pisi|220px|SAW-filtri ehituse skeem:<br/>Input Transducer ‒ sisendmuundur <br/>Output Transduter ‒ väljundmuundur<br/>Piezoellektric Substrat ‒ piesoelektriline helijuht]]
Pinnalainefiltri põhiosad on [[piesoelekter|piesoelektriline]] sisend- ja väljundmuundur, millest esimene muundab elektrivõnkumised akustilisteks pinnalaineteks ja teine need tagasi elektrisignaaliks, ning helijuht ‒ piesoelektrilisest materjalist õhuke plaat, mida mööda levivad akustilised pinnalained ja mis on ühtlasi piesomuundurite koostisosa. Helijuht on välja lõigatud piesokvartsi, liitiumniobaadi või muu piesomaterjali kristallist. Piesomuundurid koosnevad kahest kammelektroodist, mille piid paiknevad vaheliti. Metallelektroodid moodustatakse integraaltehnoloogiast tuntud planaarmenetlusel.
 
Akustilise pinnalaine seadiste elektrilised omadused on määratud muunduri elektroodide vahekauguse, pikkuse ja arvuga. Et pinnalaine levikiirus on 1,5‒4 &nbsp;km/s, seega keskmiselt 5 suurusjärku väiksem kui elektromagnetlainel, siis vastavalt on väiksem ka võnkumise lainepikkus. Näiteks kui sagedusel 300 &nbsp;MHz on elektromagnetlaine pikkus vaakumis 1 m, siis akustilise pinnalaine pikkus ja ühtlasi elektroodisamm kõigest umbes 0,01 &nbsp;mm. Pinnalainefiltri töösagedus ulatub 3 gigahertsini, seega palju kõrgemale kui [[kvartsresonaator]]il.
 
Vaadeldav piesomuundur on selektiivne nende võnkumiste suhtes, mille lainepikkus võrdub elektroodisammuga. Sellele vastaval sagedusel muundub elektriline signaal akustiliseks kõige efektiivsemalt. Filtri pääsuriba kujuneb seda kitsam, mida suurem on muunduri elektroodide arv.
17. rida ⟶ 16. rida:
*Surface Acoustic Wave Filters. Ausgabe 2. Verlag: Elsevier Oxford, London, Burlington, 2007
*Lembit Abo. Elektroonikakomponendid. Tallinn, 1997, lk 189
[[Kategooria:Elektroonika]]
{{Elektriahelad}}
 
[[Kategooria:Elektroonika]]