Keemiline vooluallikas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine using AWB |
|||
1. rida:
'''Keemiline vooluallikas''' on seade, milles [[elektrokeemia|elektrokeemilises reaktsioonis]] vabanev [[energia]] muundub vahetult [[elektrienergia]]ks.
[[
<div class="tright" style="clear:none">[[Pilt:Battery symbol1.svg|pisi|70px|Keemilise vooluallika üldtingmärk]]</div>
==Liigitus ja terminid==
Keemilised vooluallikad jagunevad ühekordselt ja mitmekordselt kasutatavaiks. Esimesi saab tühjendada, s.t neist energiat elektrivooluna tarbida ühekordselt (pidevalt või vaheaegadega), korduvalt kasutatavad vooluallikad on tühjendamise järel elektrivooluga laetavad; laadimisel muundub tarbitav elektrienergia aktiivainete keemiliseks energiaks.
Ühekordselt kasutatav keemiline vooluallikas on tehnikaterminites väljendatuna primaarne (esmane) vooluallikas, lühemalt primaarvooluallikas ehk primaarallikas, ja laetav keemiline vooluallikas on sekundaarne (teisene) vooluallikas, lühemalt sekundaarvooluallikas ehk sekundaarallikas.
20. rida:
Keemilise vooluallika põhiosadeks on positiivne ja negatiivne [[elektrood]] ning [[elektrolüüt]]. Elektroodi [[aktiivaine]]na kasutatakse elektrokeemiliselt aktiivseid [[metall]]e ja nende keemilisi ühendeid. Elektrolüüdiks on [[hape]]te, [[alus (keemia)|aluste]] ja [[soolad]]e lahused või ioonvedelikud.
Keemilises vooluallikas toimuvad [[elektrokeemia|elektrokeemilised]] protsessid põhinevad [[redoksreaktsioon]]idel. Vooluallika elemendi negatiivne elektrood on niisugusest metallist, mis elektrolüüdiga reageerides oksüdeerub. [[Oksüdatsioon|Oksüdeerumisprotsessis]] eralduvad metalli aatomeist [[elektron]]id, s.o negatiivse laengu kandjad. Kui ühendada vooluallika klemmidega elektritarviti, moodustub vooluring ja elektronid liiguvad välisahelas negatiivselt elektroodilt positiivsele, s.t tekib elektrivool. Positiivsel elektroodil osalevad elektronid [[reduktsioon (keemia)|
Elektrolüüdis kannavad laengut ühelt elektroodilt teisele [[ioon]]id. Elektroode eraldav separaator võib olla immutatud elektrolüüdilahusega või sisaldada tahkiselektrolüüti.
33. rida:
*'''Mahutavus''' ehk '''nimilaeng''' on elektrihulk, mida värske primaarelement (galvaanielement) või laetud aku on võimeline andma teatud kindlatel tühjendustingimustel; seda väljendatakse ampertundides (Ah).
*'''[[Energiatihedus]]''' ehk '''erienergia''' väljendab vooluallika energiasisaldust vatt-tundides (Wh) allika massiühiku kohta (ühik enamasti Wh/kg) või mahuühiku kohta (ühik nt Wh/dm<sup>2</sup>).
*'''Säilimiskestus''' ehk säilivus on ajavahemik, mille lõppedes toatemperatuuril säilitatud primaarelemendil on alles veel 90% esialgsest mahutavusest. Säilimisaja lõpu kuu ja aasta on märgitud elemendile. Kuigi primaarelemente võib ka pikemat aega hoida toatemperatuuril, säilivad nad jahedas mõnevõrra kauem; temperatuuril üle 25
==Ühendamine==
39. rida:
==Elektrokeemiliste vooluallikate süsteeme==
Keemiliste vooluallikate [[IEC]]-tüübitähise esimene täht määratleb elemendi elektrokeemilise süsteemi ja ühtlasi tema nimipinge.
Tabelis on laetavad vooluallikad paksus kirjas ja eriotstarbelised kaldkirjas.
89. rida:
{{Keemilised vooluallikad}}
[[Kategooria:Keemilised vooluallikad| ]]
[[Kategooria:Elektrokeemia]]
| |||