Elektrivõrk: erinevus redaktsioonide vahel

'''Elektrivõrk''' on ühtses süsteemis töötavate [[elektriliin]]ide ja nende sõlmpunktide kogum, mis on ette nähtud [[elektrienergia]] ülekandmiseks ja jaotamiseks. Sõlmpunktideks on [[alajaam]]ad ja jaotuspunktid.

Elektrivõrgud koos [[elektrijaam]]adega moodustavad [[energiasüsteem]]i põhivõrgu, mis talitleb tavaliselt pingel 220–500 kV (Eestis 110–330 kV). Põhivõrgu alajaamad toidavad piirkondlikke jaotusvõrke (Eestis pinged 15 kV, 20 kV või 35 kV). Piirkonnavõrkude alajaamadest saavad linnad, maakohad ja suured ettevõtted toidet läbi jaotusvõrkude pingel 6 kV kuni 20 kV. Kohaliku jaotusvõrgu alajaamadest ja trafopunktidest jõuab elektrienergia [[elektritarbija]]teni pingel 230 V või 400 V.<ref>Endel Risthein. Energiatehnika ja maailm. Tallinn, 2013 </ref> See [[elektritarbija]]te madalpingevõrk on [[üldkeel]]es tuntud kui [[vooluvõrk]].<ref>http://termin.eki.ee/esterm/ Vooluvõrk</ref>

*Pingelohk (inglise keeles ''voltage dips'' või ''voltage sags''). Pinge langeb ja püsib 0,5 tsüklit kuni 60 sekundit vahemikus 10–90% [[nimipinge]]st. Rahaline kahju on selle probleemi korral kõige suurem, kuna enamik seadmetest lülitub välja ja võib rikki minna. <ref name="standard">“Eesti"Eesti standard ; EVS-EN 50160:2010“2010", Avalike elektrivõrkude pinge tunnussuurused, [[Eesti Standardikeskus]], 2010</ref> <ref name="sõnastik">„Elektroenergeetika"Elektroenergeetika sõnastik. Eesti-inglise-soome-saksa-vene“vene". Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika instituut, 2005</ref>

*Süsteemiavarii ehk pingekatkestus (inglise keeles ''power failures'' või ''interruption''). Pinge langeb ja püsib 0,5 tsüklit kuni 1 tunni jooksul alla 10% [[nimipinge]]st. Rahaline kahju on hinnanguliselt väga väike. <ref name="standard"/> <ref name="sõnastik"/>

*Impulssliigpinge (inglise keeles ''surge voltages'' või ''transient'' või ''spikes''). Väga kiiresti mööduv pingetõus. Pinge tõuseb ja langeb 50 ns kuni 5 ms jooksul kuni tuhandeid protsente üle [[nimipinge]]. Rahaline kahju on hinnanguliselt väga väike.<ref name="standard"/> <ref name="sõnastik"/> Impulsspingete vastu aitab küllaltki tõhusalt [[varistor]].

*Liigpinge ehk ülepinge (inglise keeles ''overvoltage''). Pinge tõuseb ja püsib üle 60 sekundi vahemikus 100–110% [[nimipinge]]st. Rahaline kahju on hinnanguliselt keskmine.<ref name="standard"/><ref name="sõnastik"/><ref>[http://www.ustpower.com/Support/SupportKnowledgeBase/KnowledgeBasePowerQualityProblems/Swell_Overvoltage_High_Voltage.aspx] (vaadatud 12.12.2010)</ref> <ref name="standard"/> <ref name="sõnastik"/>

*Alapinge (inglise keeles ''undervoltage''). Pinge langeb ja püsib üle 60 sekundi vahemikus 90–100% [[nimipinge]]st. Rahaline kahju on hinnanguliselt keskmine. Põhjustab rikkeid seadmete töös või seadmete täieliku väljalülitumise.<ref name="standard"/><ref name="sõnastik"/><ref>[http://www.ustpower.com/Support/SupportKnowledgeBase/KnowledgeBasePowerQualityProblems/PQ_Brownout.aspx] (vaadatud 12.12.2010)</ref> <ref name="standard"/> <ref name="sõnastik"/>

*Voolutõuge (nglise keeles ''switching spikes''). Need on häired, mis tekivad elektrivõrku mingi tarbija sisse- või väljalülitamise ajal. Mida võimsam on seade, seda suuremaid pingekõikumisi see tekitab. <ref name="standard"/><ref name="sõnastik"/>

*Sageduslikud hälbed (inglise keeles ''frequency modifications''). Euroopas on elektrivõrgu nimisagedus 50 &nbsp;Hz. Sageduslike hälvetega on tegemist siis, kui sageduse väärtus muutub. <ref name="standard"/><ref name="sõnastik"/>

*Suhteline harmoonikute sisaldis (inglise keeles ''harmonic distortion''). <ref name="standard"/><ref name="sõnastik"/>