Ristkuppelkirik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P pisitoimetamine using AWB |
||
1. rida:
[[
[[
[[
'''Ristkuppelkirik''' on üks [[tsentraalehitis]]e alaliike. See on kirikutüüp, mille [[põhiplaan]]i keskme moodustab [[kreeka rist]] ja risti ruudukujulise keskme kohal kõrguv [[kuppel]]. Kupli ümber paiknevad ristikujuliselt [[silindervõlv]]id, mille suund on kupliga perpendikulaarne. Ristkuppelkirik võib olla nii kreeka risti kujuline kui ka ruudu- või ristkülikukujuline. See hoonetüüp on iseloomulik keskmise ja hilise perioodi [[bütsantsi arhitektuur]]ile.
Esimesed ristkuppelkirikud ehitati arvatavasti 8. sajandi lõpus Bütsantsi aladel ja kirikutüüp on siiani kasutuses [[Õigeusk|õigeusu]] kirikute ehitamisel igal pool maailmas.
=== Sõnavara ===
Eestikeelne termin on otsetõlge saksakeelsest oskussõnast ''Kreuzkuppelkirche''. Eestikeelsete teatmeteoste definitsioonis <ref>http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=ristkuppelkirik</ref> on nimetatud ära hoone põhiplaani ristikujulisus ja tähelepanu alt välja on jäetud muukujulised põhiplaanid. Ingliskeelne termin ''cross in square'' 'rist ruudus', prantsuskeelne ''église à croix inscrite'' 'kirik sissejoonistatud ristiga' ja itaaliakeelne ''croce inscritta'' ‘sissejoonistatud rist’, hõlmavad nii ristikujulist tsentraalehitist kui ka selle edasiarendusi. Venekeelne ''Крестово-купольный храм'' on samuti defineeritud mitte ristikujulise, vaid täisnurkse ehitisena<ref>https://dic.academic.ru/dic.nsf/enc_pictures/1611/%D0%9A%D1%80%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%BE</ref>. [[Jüri Arrak]]u illustratsioon Tiiu Viirandi populaarses käsitluses<ref>T. Viirand. Kunstiraamat noortele. 1984. lk 51</ref> on kasutanud allikmaterjalina ruudukujulise, mitte ristikujulise kiriku põhiplaani<ref>https://vikunstiajalugu.weebly.com/blogi/butsantsi-kunst</ref>.
[[Voldemar Vaga]] on kasutanud terminit ''viiskuppelkirik'' täisnurkse ristkuppelkiriku kohta, mille kuplid ei asu mitte ristiharude kohal, vaid nurkmiste võlvikute kohal (tuli kasutusele 8.-9. sajandil)<ref>V. Vaga. Üldine kunstiajalugu. 1999. lk 154</ref>. Termin on käibesse läinud ebajärjekindlalt, seda on kasutatud nii V. Vaga pakutud 9. sajandil Bütsantsis levinud hoonetüübi kui ka igasuguse mitmekuplilise hoone märkimiseks, sõltumata kuplite paigutusest.
Selles artiklis on kasutatud terminit ''ristkuppelkirik'' laiemas tähenduses nagu muukeelsetes vikipeediates, nii ristikujuliste kui ka täisnurksete hoonete tähenduses ja vaatamata kuplite arvule.
14. rida:
== Arhitektuur ==
=== Väliskuju ja siseruum ===
Ristkuppelkiriku põhiosa moodustab ruudukujuline ''naos'' ([[vanakreeka keel]]es ναός ‘eluase’), mis on nelja [[piilar]]i või [[Sammas|samba]]ga jaotatud üheksaks [[võlvik]]uks. Keskmine võlvik on suurem kui teised, ruudukujuline ja seda kroonib kuppel, mis [[Vikkel (arhitektuur)|viklite]] või [[nurgatromp]]ide vahendusel toetub piilaritele. Nagu [[lööv]]i ja [[transept]]i ristumiskohta Lääne-Euroopa arhitektuuris, on seda kuplialust ruumi eesti keeles ka [[nelitis]]eks nimetatud<ref>http://vanaajamaja.ee/et/vanaajamaja/kogukonnaprojektid/lalsi/</ref>. Kuplialusesse ruumi avanevat nelja võlvikut (kreeka risti harusid) kroonivad [[silindervõlv]]id, neli nurkmist, piilarite taha jäävat võlvikut võivad olla kas silindervõlviga või [[ristvõlv]]iga. Hoone ruumijaotuslik hierarhia võib olla markeeritud ka hoone väliskujus – kuplit kandev võlvik on kõrgeim, kreeka risti harud madalamad, kuid omakorda kõrgemad nurkmistest hooneosadest. Kuid on ehitatud ka ühtlase ruumikõrgusega kirikuid, näiteks Põhja-Venemaal.
Läänesuunas võib olla lisatud veel üks [[travee]], milles asub [[narteks|eeskoda]], eeskoja kohal võib paikneda [[koorirõdu]] ([[vene keel]]es хоры). Naosest ida suunas võivad paikneda veel kolm lühikest võlvikut, mis moodustavad kolmeosalise altariruumi, mida tähistatakse sõnaga ''bēma'', [[Vanakreeka keel|vanakreeka]] βῆμα 'platvorm' või 'aste'. Mõnikord nimetatakse bemaks altariruumi keskmist osa, kus paikneb [[altarilaud]], põhjapoolne võlvik on ''prothesis'' ja lõunapoolne ''diakonikon''. Altariruumi lahutab muust kirikuruumist väike vahesein ''templon'' (vanakreeka keeles τέμπλον 'pühamu') või hilisemal ajal [[ikonostaas]]. Altariruumi võlvikute idaseinast eenduvad poolringikujulised [[apsiid]]id, keskmine neist enamasti suurem kui külgmised.
=== Liturgiline kasutus ===
| |||