Mõõtevahend: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine using AWB
1. rida:
'''Mõõtevahend''' on kindlate [[metroloogia (füüsika)|metroloogiliste]] omadustega tehniline vahend, mida kasutatakse mõõtmiseks kas ainsa vahendina või koos lisaseadmetega. Kindla mõõteülesande jaoks koostatud mõõtevahendi(te) ja lisaseadmete komplekt moodustab [[mõõtesüsteem]]<nowiki/>i.
Peamisteks mõõtevahenditeks on <br>
- [[mõõt (mõõtevahend)|mõõdud]], <br>
- [[mõõteriist]]ad ja <br>
- [[mõõtemuundur]]id.
 
Suure rühma moodustavad [[Elektrilised suurused|elektriliste suuruste]] mõõtmise vahendid. Nende suure alarühma moodustavad [[elektroonilised mõõtevahendid]], mille toimimine põhineb [[Elektroonikakomponendid|elektroonsete komponentide]] või elektroonika füüsikaliste põhimõtete kasutamisel. Kuid elektroonsed mõõtevahendid leiavad kasutamist ka [[Mitte-elektrilised suurused|mitteelektriliste suuruste]] mõõtmise juures. Selliste [[Füüsikaliste suuruste loend|suuruste]] näideteks on magnetilised suurused, temperatuur, aeg, keemiline kontsentratsioon jpm.
 
Mõõtevahendite vajalik [[mõõtetäpsus]] tagatakse nende [[Kalibreerimine (metroloogia)|kalibreerimise]] ([[Taatlemine|taatlemise]]) teel mõõdetava suuruse [[Etalon|etalonideetalon]]ide ja [[Kalibraator|kalibraatoritekalibraator]]ite abil.
 
== Mõõtevahenditega seotud toiminguid metroloogiliste omaduste tagamiseks ==
* '''[[Taatlemine]]''' on protseduur, mille käigus pädev taatluslabor või teavitatud asutus kontrollib mõõtevahendi vastavust kehtestatud nõuetele ja märgistab nõuetele vastava mõõtevahendi taatlusmärgisega;
* [[Kalibreerimine (metroloogia)|'''Kalibreerimine ''']] (ehk kaliibrimine) on menetlus, mis fikseeritud tingimustel määrab kindlaks seose mõõtevahendiga saadud väärtuse ja [[etalon]]<nowiki/>i abil realiseeritud füüsikalise suuruse vastava väärtuse vahel;
* '''[[Justeerimine]]''' on tegevus, mille eesmärk on viia mõõtevahend kasutamiseks sobivasse töörežiimi tehnilise sekkumise teel; tulemusena muutuvad<nowiki/> mõõtevahendi tehnilised näitajad (erinevus kalibreerimisest seisneb selles, et siin toimub tehniline sekkumine, kalibreerimisel seda ei toimu).
 
== Elektroonilised mõõtevahendid ==
Mõõtevahendeid, milles kasutatakse [[Elektroonne|elektroonseid]] osasid või [[elektroonika]]le kui füüsika elektronfüüsikat käsitlevale osale iseloomulikke meetodeid, nimetatakse [[Elektroonsed mõõtevahendid|elektroonseteks mõõtevahenditeks]].
 
Enamik tänapäeva [[Elektriliste suuruste mõõtmine|elektriliste suuruste mõõtmise]] vahendeid on oma toimimise põhimõtte poolest elektroonilised. Tüüpilisteks seda liiki mõõteseadmeteks on elektriliste suuruste mõõtmiseks kasutatavad [[mõõteriist]]<nowiki/>ad, näiteks [[Multimeeter|multimeetrid]]. Elektroonsed on aga suur osa mitteelektriliste suuruste mõõtmise vahendeid, mille näitena võib nimetada [[Elektroonilised termomeetrid |elektroonilisi termomeetreid]].
 
Elektroonilised mõõtevahendid on, näiteks järgmised:
32. rida:
*vedelike, gaaside ja muude materjalide [[kulumõõtur]]id
*[[elektronkaalud]]
*elektroonsed [[andur]]<nowiki/>id ([[sensor]]<nowiki/>id) (näiteks [[Halli andur]])
*[[gaasianalüsaator]]<nowiki/>id ja -andurid
*[[Vedelikukromatograafia|vedelikkromatograaf]]<nowiki/>id
*[[Elektrokeemiline|elektrokeemilise]]<nowiki/>d andurid
 
== Vaadake ka ==
46. rida:
 
== Välislingid ==
*[http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/AAR3450/MT_alused_5._Mootevahendid.Konspekt._2006.pdf Mõõtevahendid] (konspekt).
 
 
[[Kategooria:Metroloogia]]