Aflatoksiinid: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:(–)-Aflatoxin B1 Structural Formulae V.1.svg|thumb|(–)-Aflatoksiini B₁ struktuurvalemstruktuurivalem]]

[[File:(–)-Aflatoxin G1 Structural Formula V.2.svg|thumb|(–)-Aflatoksiini G₁ struktuurvalemstruktuurivalem]]

'''Aflatoksiinid''' on väga [[kantserogeenne aine|kantserogeensed]] omavahel lähedase koostisega [[keemiline aine|ained]], mida teatud tingimustel (kõrge temperatuuri ja suure niiskuse juures) toodavad [[hallitusseen]]ed ''[[Aspergillus flavus]]'' ja mõned teised liigid perekonnast ''[[Aspergillus]]'', sealhulgas ''[[Aspergillus parasiticus]]''. Nad kuuluvad [[mükotoksiin]]ide hulka. Looduses esineb neid vähemalt 20; inimesele kõige ohtlikum on aflatoksiin B₁.

''Aspergillus flavus'' optimaalsed kasvutingimused on temperatuuridel 30-3730–37 ᐤC, parim 37 ᐤC<ref name=":0">M. Gunasekaran (1981) Optimum Culture Conditions for Aflatoxin B2 Production by a Human Pathogenic Strain of ''Aspergillus Flavus'', Mycologia, 73:4, 697-704, DOI: 10.1080/00275514.1981.12021397</ref> . Parim süsiniku allikas on sahharoos, mis on levinuim suhkruliik <ref name=":0" /> . Hallitusseen suudab toksiine toota ka pimedas<ref name=":0" /> ning kasvab hästi 3.0-8.,0–8,5 (parim 4,5) pH vahemikus<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=S.Z. Iqbal, ... A. Ariño|URL=https://www.sciencedirect.com/topics/pharmacology-toxicology-and-pharmaceutical-science/aflatoxin|Pealkiri=Aflatoxins|Väljaanne=|Aeg=2017|Kasutatud=27.03.2019.}}</ref> . Kasvu soodustab suur niiskuse sisaldus, umbes 18-2018–20 % ning veeaktiivsus (a<small>w</small>) üle 0.,82 <ref name=":1" />.