Renessanssmuusika: erinevus redaktsioonide vahel

P
pisitoimetamine using AWB
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P pisitoimetamine using AWB
3. rida:
{{toimetada}}
 
'''Renessanssmuusika''' on üldlevinud muusikaajaloo periodiseerimise kontseptsiooni kohaselt lääne muusika, mis on loodud vahemikus umbes 1430–1600. Seda muusikat nimetatakse renessanssmuusikaks vaid seetõttu, et selle loomise aeg langeb osaliselt kokku [[renessanss|renessansi]] kui laiema kultuurilise, sotsiaalse, kunstilise ja tehnilise perioodiga umbes aastatel 1300–1600.
 
Kuna renessanssmuusikal puuduvad ühtsed ja läbivad stiilitunnused, siis sageli räägitakse mitte niivõrd renessanssmuusikast, kuivõrd erinevatest koolkondadest, näiteks [[Madalmaade koolkond|Madalmaade koolkonnast]], [[Rooma koolkond|Rooma koolkonnast]] või [[Veneetsia koolkond|Veneetsia koolkonnast]].
19. rida:
Teised teadlased ([[Edward Lowinsky]] 1954) seevastu pooldavad teooriat, mille kohaselt renessansiajal ei piirdutud üksnes keskaja muusika ümberkujundamisega, vaid toimus vana [[skolastika|skolastilise]] ajastu revolutsiooniline kõrvaleheitmine, kuna "muusikud soovisid vabastada oma väljenduse kõigist ahelatest." Selle teooria kaitseks on esitatud järgmisi väiteid:
* 15. sajandil toimus suur muusikainstitutsioonide ümberkorraldamine, põhjapoolsemate maade heliloojate rännakud Itaaliasse ning põhja- ja lõunapoolsete maade traditsioonide tihe suhtlus;
* selle perioodi muusikat iseloomustas otsustav eemaldumine keskaegsetest piirangutest, loobuti [[fikseeritud vormid|fikseeritud vormidest]]est, [[modaalrütmika]]st, [[isorütmika]]st, ''[[cantus firmus]]''<nowiki>'</nowiki>e põhimõttest ning [[Pythagorase häälestus]]est;
* kritiseeriti keskaegset [[esteetika]]t;
* lükati kõrvale vana [[kirikulaadid]]e süsteem ning hakati ''[[musica ficta]]'' kaudu arendama [[harmoonia]]t, mis võimaldas [[kromatism]]e ja [[modulatsioon]]e;
51. rida:
 
===Instrumentaalmuusika===
Enne 16. sajandit ei kirjutatud muusikat spetsiaalselt pillidele. Pillimuusika oli algul peamiselt [[improvisatsioon]]. Varaseimad pillimuusika näited on [[vokaalmuusika]] [[seade]]d ([[klahvpillid]]ele, [[lauto]]le, [[vioola]]le). 17. sajandil kujunes välja praktiline noodikiri [[tabulatuur]], mis ei märkinud helikõrgusi, vaid mänguvõtteid. Tavalisemad pillid olid [[orel]], [[klavessiin]], [[klavikord]], [[lauto]], ''[[viola da gamba]]'', [[plokkflööt|plokkflöödid]], [[pommer]] (millest arenes [[oboe]]), ''[[dulcian]]'' (millest arenes [[fagott]]), [[krummhorn]], [[trompet]], [[tromboon]].
 
Instrumentaalmuusika žanriteks olid [[prelüüd]], [[fantaasia (muusika)|fantaasia]], [[tokaata]], [[kantsoon]]. Ansamblimuusikast olid levinud tantsud [[braanl]], [[pavaan]], [[galliard]]. Pille hakati ehitama perekonniti – sopranist bassini.
76 119

muudatust