Baltrum: erinevus redaktsioonide vahel

Saar on umbes 5 km pikk ja 1,5 km lai. Suvekuudel paisub rahvaarv turismi tõttu umbes 3500-ni. Turistid (peamiselt [[Ruhri piirkond|Ruhri piirkonnast]] [[Põhja-Rein-Vestfaal]]is) reisivad Baltrumile nautima [[Alam-Saksi padumere rahvuspark]]i, randa ja atraktsioone nagu mereveega täidetud siseujula või miniatuurne golfiväljak. Saare kõrgeim punkt on keskne ranna[[luide]] ''Aussichtsdüne'' vaateplatvormiga tipus ja on 19,3 m üle mere pinnamerepinna.

[[Geograafia|Geograafid]] [[Strabon]] ja [[Plinius Vanem]] annavad aimu, et saar oli olemas 1. sajandist eKr ja pKr. Ida-Friisimaa pealike ajastul, aastatel 1350 kuni 14641350–1464 kuulusid Ida-Friisi saared mõjuvõimsale [[Tom Brok]] perekonnale. 1398. aastal mainiti Baltrumit esmakordselt dokumendis, kui Widzel Tom Brok loovutas ''Balteringe'' (teiste saarte kõrval) [[Baieri]] [[Albrecht I (Baieri)|hertsog Albrecht I-le]] ja sai need tagasi [[lään]]ina.

17. sajandil oli Baltrum pikliku kujuga, sarnaselt [[barjäärsaar]]te [[Norderney]] ja [[Juisti]] praegusele kujule. Sajandite jooksul kaotas Baltrum tuule- ja mereolude tõttu suure hulga maad läänerannikul, mida idaranniku laienemine ei suutnud kompenseerida. Aastatel 1650 kuni 19601650–1960 ''liikus'' saar oma läänerannikuga umbes 5 km itta, samas idarannik ''liikus'' vaid 1,5 km itta. Komisjoni ringreis aastast 1650 teatab, et 14 selle aja saareelanikku olid mere poolt ohustatud. 1737. aastal oli seal küla koos kirikuga, mis tuli nihkuvate liivaluidete mudastumise tõttu 1800. aastal maha jätta. Uus küla, Lääneküla, asutati umbes 800 m praegusest läänerannikust läänes (tänapäeva [[leetseljak]]u [[Othelloplate]] kandis, Baltrumi ja Norderney vahel) ja idas oli Idaküla. 1825. aasta tormilainetus purustas saare mitmeks tükiks ja see muutus enamasti elamiskõlbmatuks, millele järgnes Lääneküla mahajätmine.

Kuigi Baltrumist sai [[mereäärne kuurort]] 1876. aastal, kasvas turism väga aeglaselt. 1966. aastast on Baltrum [[Saksamaa]] poolt heaks kiidetud mereäärne tervisekeskus. Kaks hotelli avati 19. sajandi lõpus, ''Hotel Küper'' 1892. aastal ja ''Hotel zur Post'' 1895. aastal. Enne [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] puhkemist külastas Baltrumit igal aastal 5000 kuni 60005000–6000 inimest. 1960. aastal oli juba ligi 17 000 turisti ja alates 1970. aastatest puhkab igal aastal tipphooajal üle 30 000 inimese. Ligikaudu 500 asuka kõrval elab tipphooajal saarel pidevalt umbes 3000 külalist, kurnates kahe väikese küla vastuvõtuvõimet.

* ''Rahvuspargi museummuuseum'' – asutati 1987. aastal laevafirma Baltrum Linie endises [[kuur]]is ja keskendub [[Looded|loodetele]].

Baltrum on täielikult [[Autovaba liikumine|autovaba]] saar, mistahes liiki mootorsõidukite liiklemiskeelu tõttu. Ainsateks eranditeks on [[Vabatahtlike tuletõrjejaoskond|vabatahtlike tuletõrjujate]] sõidukid, [[kiirabiauto]]d, mõned [[Laadur (seade)|rataslaadurid]] ja mõned masinad, mida on vaja ranniku kaitseks. Aastatel 1949 kuni 19851949–1985 oli siin väike üherajaline ''Inselbahn Baltrum'' (Baltrumi saare raudtee), mis oli elektriseerimata [[kitsarööpmeline raudtee]] pagasi ja lasti veoks. Kuna elanikud ei salli jalgrattaid, ei ole Baltrumil [[jalgrataste jagamise süsteem]]i ja turistidel palutakse omi rattaid saarele mitte tuua. Reisijate- ja kaubavedu toimub [[Tõld|hobuveokitega]]. Pagasit veetakse kahe- või neljarattaliste [[käru]]dega või samuti hobuveokitega.

Baltrumis on [[Looded|loodetest]] sõltumatu sadam 1928. aastal asutatud laevafirma ''Baltrum Line'' [[parvlaev]]adele, mis tulevad [[Neßmersiel]]ist. Reis kestab umbes 30 minutit ja sõltuvalt hooajast ja turismihooajast lahkub üks parvlaev päevas korra kuni neli korda kummaski suunas. Pagas pannakse konteinerisse ja veetakse puhkajatega samal parvlaeval. Reisi tähtsamad hetked on [[Randal|hülged]] [[leetseljak]]utel [[Norderney]] ees, mida parvlaev läbib. Laevafirma korraldab bussiühendust [[Norden (Ida-Friisimaa)|Nordeni]] rongijaamaga Alam-Saksimaal. 2006. aastani teostati kaubavedu parvlaevaga ''Baltrum II'' [[Norddeich (Norden)|NorddeichNorddeichi]]i sadama kaudu Alam-Saksimaal, kuid sealt alates toimub Neßmersieli sadama kaudu. Neßmersieli sadam alustas 1970. aastal ja seda laiendati 35 m pika kauba[[kai]]ga aprillist augustini 2008 kaubavedude ümberpaigutamise tõttu.