Moskva-Leedu sõda (1492–1494): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P pisitoimetamine using AWB |
||
1. rida:
{{toimeta}}
{{keeletoimeta}}
{{
|konflikt= Esimene Moskva-Leedu sõda
|osa=[[Moskva-Leedu sõjad|Moskva-Leedu sõdadest]]:<br>Moskva-Leedu sõda (1492–1494)<br>Teine Moskva-Leedu sõda (1500–1503)<br>[[Moskva-Leedu sõda (1507–1508)|Kolmas Moskva-Leedu sõda]] (1507–1508)<br>[[Moskva-Leedu sõda (1512–1522)|Neljas Moskva-Leedu sõda]] (1512–1522)<br>[[Moskva-Leedu sõda (1534–1537)|Viies Moskva-Leedu sõda]] (1534–1537)
21. rida:
==Sõjaeelne olukord==
15. sajandi lõpuks teostus täielikult [[Kirde-Venemaa]] maade ühendamine Moskva suurvürstiriigi võimu alla. Moskva vürstide kõigi vene maade ühendamisele suunatud poliitika pidi paratamatult viima vastasseisuni Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigiga [[Lääne-Venemaa]] maade valitsemise pärast, kus tekkis moskvameelne [[opositsioon]]. Piirisõjast sai sellise vastasseisu esimene tulemus, mis pani aluse tervele reale Moskva-Leedu sõdadele 15–16. sajandil.
[[Pilt:VKL-1462-ru.png|
[[Pilt:Lithuanian state in 13-15th centuries.png|
[[
[[Pilt:Aleksander Jagiellonczyk.jpg|
[[Pilt:Ivan III of Russia.jpg|
1470. aastatel algasid [[Oka|Oka jõe]] ülemjooksul asuvate Verhovski vürstiriikide ([[Karatšejevi vürstiriik|Karatšejevi]], [[Zvenigorodi vürstiriik|Zvenigorodi]], [[Kozelski vürstiriik|Kozelski]], [[Mosalski vürstiriik|Mosalski]], [[Peremõšli vürstiriik|Peremõšli]], [[Novosili vürstiriik|Novosili]], [[Beljovski vürstiriik|Beljovski]], [[Vorotõnski vürstiriik|Vorotõnski]], [[Odojevi vürstiriik|Odojevi]], [[Tarusa vürstiriik|Tarusa]], [[Barjatinski vürstiriik|Barjatinski]], [[Konino vürstiriik|Konino]], [[Meštšovski vürstiriik|Meštšovski]], [[Obolenski vürstiriik|Obolenski]] ja [[Spažki vürstiriik]]) vürstide ([[Tšernigov-Severski]] vürstide järeltulijad, kes olid vasallsõltuvuses Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigist) üleminekud koos oma valdustega Moskva ja [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri]] [[Vladimiri suurvürst|suurvürsti]] teenistusse. Moskva suurvürsti alamaks minekut soodustas ka nende riikide vürstide vene ([[Rjurikovitšid]]) päritolu, vene õigeusutunnistus). Lisaks sõlmisid riike pidevalt sõjaretkedega rüüstanud [[Krimmi khaaniriik]] ja Moskva [[1474]]. aastal liidulepingu, mille tulemusel suutis Moskva riik vältida rüüsteretki nendele maadele. 1480. aastal uues liidulepingus määratlesid osapooled konkreetselt oma sõjalised vastased: Suurhord ja Leedu suurvürstiriik. [[Osastisvürstiriik]]ide üleminekuprotsessid tugevnesid vastavalt Moskva suurvürstiriigi järjekordsetele välispoliitilistele õnnestumistele ([[Novgorodi Vabariik|Novgorodi Vabariigi]], [[Pihkva vürstiriik|Pihkva vürstiriigi]], [[Tveri vürstiriik|Tveri vürstiriigi]] jm ühendamine, vabanemine [[Kuldhord]]i sõltuvusest) ja massilise iseloomu võttis aastal [[1487]], kui Ivan III saavutas võidu [[Kaasani khaaniriik|Kaasani khaaniriigi]] üle.
Ühena esimestest läks Moskva teenistusse [[Odojevi vürstiriik|Odojevi vürstiriigi]] vürst Semjon Jurjevitš, kes aga hukkus varsti piirikonfliktis Leedu suurvürstiriigi vägedega. Aastatel 1481–1482 põgenes Moskva teenistusse ka Fjodor Ivanovitš Belski, kes oli kavandanud vandenõu suurvürst [[Kazimierz IV|Kazimierase]] vastu ning kavatses lahutada suurvürstiriigist oma osastisvaldused, suurvürstiriigi idaosa, kuni [[Berezina jõgi|Berezina jõeni]].
1480. aastatel toimus rida Moskva suurvürstiriigi vägede rünnakuid Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi territooriumile, näiteks aastal [[1487]] ründas vürst Ivan Mihailovitš Vorotõnski [[Mezetski]]t, röövis selle paljaks ja siis sõitis Moskvasse. Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik esitas protesti, mida Ivan III keeldus rahuldamast, mis viis tegelikult sõja alustamiseni.
42. rida:
==Sõjategevus 1492–1494==
Sõja teist etappi iseloomustas sõjategevuse aktiviseerumine, mille algus langeb kokku Poola kuninga ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürsti Kazimierase surmaga (7.7.1492) ning Aleksandrase Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi troonile tõusmisega. Samas aga nõrgenesid [[Jagelloonid]]e positsioonid, kuna Kazimierase järglased-pojad jaotasid isa päranduse: vanem poeg [[Jan I|Jan Olbracht]] sai [[Poola kuningas|Poola kuningaks]]; Leedu suurvürstiks sai noorem vend [[Aleksander (Poola kuningas)|Aleksander]] (Aleksandras); Kazimierzi kolmas poeg [[Ulászló II|Vladislav]] oli selleks ajaks juba [[Böömimaa kuningas|Böömi]] ja [[Ungari kuningas]].
Moskvalased koos liitlastega vallutasid [[1492]]. aasta augustis [[Mtsensk]]i, [[Ljubutsk]]i, [[Mosalsk]]i, [[Serpeisk]]i, [[Hlepen]]i, [[Rogatšjov]]i, [[Odojev]]i, [[Kozelsk]]i, [[Peremõšl]]i ja [[Serensk]]i. 1492. aasta augustis-septembris vallutasid Moskva väed [[Vjazma]]maal [[Hlepen]]i ja [[Rogatšov]]i linnad.
49. rida:
Sõjategevuse ajal ei olnud kahe riigi vahel kuulutatud välja ametlikku sõda; ametlikult sõdisid vaid piirialade osastisvürstid ja Moskva väed liitusid sõjategevusega vaid siis, kui Moskva teenistusse läinud vürstide õigusi piirati. Vjazmamaa vallutamisel toimus võimuvõitlus valitseva Vjazma vürsti, kes säilitas ustavuse Leedu suurvürstile ja tema hõimlase vahel, kes oma valdustega tahtis minna Moskva teenistusse. Moskva vägede sekkumise tulemusel valitsev vürst pagendati, Moskva teenistusse läinud vürstide õigused ja valdused tagastati ning nad võeti uute valdustega Moskva teenistusse.
[[
==Sõja lõpp ja rahuleping==
| |||