Solomon Asch: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P pisitoimetamine using AWB |
||
7. rida:
Asch oli 19 aastat psühholoogiaprofessor [[Swarthmore College]]'is ning töötas mõnda aega koos [[Wolfgang Köhler]]iga. Aschi töö inspireeris [[Stanley Milgram]]i, kelle doktoritööd ta ka [[Harvardi Ülikool]]is juhendas.<ref name="test" />
1950. aastatel sai Asch kuulsaks konformsuse katsetega. Konformsus tähendab inimese kalduvust alluda grupi survele ja loobuda oma tõekspidamistest. Katsed näitasid, et sotsiaalse surve mõjul võib panna inimese ütlema midagi, mis on ilmselgelt vale.
==Konformsuse eksperiment==
16. rida:
Asch arvas, et katseisikud ei võta omaks vastusteid, mis on ilmselgelt valed. Tulemused aga näitasid vastupidist. Kui "teesklejad" vastasid valesti, siis 37%-l katsetest vastasid valesti ka katseisikud. 75% katseisikutest allusid grupi survele vähemalt ühel korral ja 5% igal korral. 25% katseisikutest jäid aga iseendale kindlaks kõikidel katsetel.<ref name="testi" />
Aschi katseid on kritiseeritud, kuna arvatakse, et tema tulemusi ei saa laiendada päris elu situatsioonidele.<ref name="testq">[Hock, Roger R. Forty Studies That Changed Psychology. Upper Sadle River, New Jersey: Pearson Prentice Hall, 2006. 295-300.</ref> Samuti on tekitanud küsimusi see, kas katseisikud alluvad grupile või mõjutavad nende vastuseid hoopis eksperimentaatori oletatavad ootused.<ref name="testw">Lanlancette, Marie-France; Standing, Lionel G. (1990).
==Vaata ka==
| |||