Pál Erdős: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P pisitoimetamine using AWB
1. rida:
[[Pilt:Erdos budapest fall 1992.jpg|200px|thumbpisi|Erdős aastal 1992]]
'''Paul Erdös''' (ungari: '''Erdős Pál'''; [[26. märts]] [[1913]] [[Budapest]] – [[20. september]] [[1996]] [[Varssavi]]) oli [[Ungari]] [[matemaatik]].
 
Ta oli üks 20. sajandi tuntumaid matemaatikuid, juba oma eluajal oli saanud temast legend. Koostöös sadade kolleegidega on Erdős avaldanud [[kombinatoorika]], [[graafiteooria]], [[arvuteooria]], [[tõenäosusteooria]], [[hulgateooria]], [[lähendusteooria]] ja klassikalise analüüsi valdkondades rohkem töid kui ükski teine matemaatik <ref>Newman, M. E. J. ''The structure of scientific collaboration networks''. In: Proc. Natl. Acad. Sci. USA, 2001. [[doi:10.1073/pnas.021544898]]</ref>. Mitme matemaatikaautasu laureaat.
16. rida:
Erdősi peamised töövaldkonnad olid [[arvuteooria]] ja [[graafiteooria]]. Ta oli ka eestvedaja [[tõenäosusteooria]] atribuutide juurutamisel arvuteooriasse ja graafiteooriasse. Erdős ei olnud niivõrd huvitatud teooria ülesehitusest, kui konkreetsete probleemide lahendamise võimalikult lihtsast, elegantsest ja "mõistetavast" viisist.
 
Aastal 1931, olles alles üliõpilane Budapestis, andis ta elegantse elementaarse tõestuse [[Bertrandi teoreem|Bertrandi teoreemile]]ile, et ''n'' > 1 on alati [[algarv]] ''n'' ja ''2n'' vahel. [[Algarv]]ude teemal jätkusid hiljem koostööd [[Atle Selberg]]i, [[Paul Turan]]i ja paljude teiste kolleegidega.
 
[[Kombinatoorika]] aspektist töötas Erdős välja ''ekstreemsete graafide teooria'', uuris kombinatoorika probleeme elementaarses [[geomeetria]]s ja [[Ramsey teooria]]s. Ta esitas idee asümptootiliste hinnangute kohta arvuteooriast kuni kombinatoorikani, mida nüüd nimetatakse ''kombinatoorseks arvuteooriaks''.
25. rida:
 
==Tunnustus==
*1989 – valiti[[Londoni Kuninglik Selts| Londoni Kuningliku Seltsi]] välisliikmeks
 
== Viited ==
{{viited}}
<references/>
 
{{JÄRJESTA:Erdős, Paul}}