Optiline prisma: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Helilukner (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
|||
9. rida:
==Tööpõhimõte==
[[Fail: Light dispersion conceptual waves.gif|pisi|350x350px|Valguse dispersioon prismas]]
Kui valguskiir langeb prismale, toimub prismas kiire teekonna muutumine ehk murdumine vastavalt [[Snelli seadus|Snelli seadusele]]. Murdumisnurga saab arvutada langemisnurgast ja kahe keskkonna [[murdumisnäitaja]]te suhtest (nt. õhu ja prisma). Optiliste materjalide (nt. klaas) murdumisnäitaja sõltub lainepikkusest. Seda sõltuvust nimetatakse [[dispersioon]]iks. Seega murduvad prismas erineva lainepikkusega valguskiired erineva nurga all. Nii saab valge valguse prisma abil spektriks jagada. Erinevalt difraktsioonivõrest prismas üleoktaaviga lainepikkuste levikunurgad ei kattu, vaid prisma võimaldab lahutada valguse spektriks laiemas sagedusribas. Seetõttu leiab prisma kasutust lairiba spektroskoopias.
Mõnikord kasutatakse prismat hoopis peegeldusteks. Kui prismas leviv valguskiir langeb prisma tahule suure nurga all (s.t. langemisnurk on suurem või võrdne kui vastav kriitiline nurk), siis toimub täielik sisepeegeldumine ning kogu valgus peegeldub. Järelikult saab mõnel juhul kasutada prismat peegli asemel.
| |||