Mathias von Hedenström: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P pisitoimetamine using AWB Märgis: tekstilink teise vikisse |
||
1. rida:
{{keeletoimeta}}
'''Matthias von Hedenström''' ([[vene keel]]es Матвей Матвеевич Геденштром või Геденштрём; [[1780]] [[Riia]] – [[20. september]] [[1845]] Haidukovo<ref>http://towiki.ru/view/Матвей_Матвеевич_Геденштром</ref> [[Tomsk]]i lähedal, [[Tomski kubermang]]) oli [[rootslased|rootsi]]-[[baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] Põhja-Siberi uurija ja ekspeditsioonijuht.
==Elulugu==
Hedenström sündis Rootsist [[Dalarna lään|Dalarna]]st pärit Mattias Hedenströmi pojana.<ref>Nordisk familjebok: Hedenström, Mattias (Matvej Matvejevitj), 1909, [http://runeberg.org/nfbk/0112.html lk.191] (rootsi keeles)</ref> Ta õppis [[Tartu Ülikool]]is, aga ei lõpetanud seda ja asus [[Tallinn]]as tööle [[toll (asutus)|tolliametnikuna]]. Ta mõisteti süüdi [[salakaubavedu|salakaubaveo]]s ja saadeti [[Siber]]isse.
Aastal [[1808]] jõudis Hedenström [[Irkutsk]]isse ja sai ametliku ülesande uurida [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämere]] rannikut. Aastatel [[1809]]–[[1811]] oli ta Vene riigikantsler [[Nikolai Rumjantsev]]i rahastatud [[Uus-Siberi saared|Uus-Siberi saarte]] uurimisekspeditsiooni ülem. Hedenströmi abistas maamõõtja I. E. Koževin (haigestus [[1810]]. aastal, teda asendas geodeet P. Pšenitsõn). Samuti leppis ta kokku koostööst jakuudi kaupmees [[Jakov Sannikov]]iga.
9. rida:
Kuigi Hedenströmil puudus vajalik haridus, õppis ta ise teaduslikke seadmeid kasutama, sh leidma geograafilisi koordinaate. Seetõttu on tema kaartidel vigu.
Aastal 1809 külastas Hedenström Sõrovatski poolt avastatud saare idaosa ja nimetas saare [[Uus-Siberi saar]]eks. Ta kaardistas umbes 200
Arvates, et kogu Siberi rannikust ([[Indigirka]] suudmest [[Põhja-Ameerika]]ni) põhja pool on saarte ahel, sooritas Hedenström aastal 1810 kaks reisi Põhja-Jäämerele Uus-Siberi saarest ida pool ja [[Kolõma jõgi|Kolõma jõe]] suudmest põhja pool, aga ei leidnud saari. Siberi põhjarannikul avastas Hedenström jäävaba lahvanduse ("polõnja"), mis segas edasiliikumist.
25. rida:
Kuni surmani töötas ta eri ametikohtadel [[Peterburi]]s, Irkutskis, [[Verhneudinsk]]is, [[Tobolsk]]is ja lõpuks Tomskis kubermangu [[postimeister|postimeistrina]].<ref>[http://88.217.241.77/amburger/index.php?id=66851 Erik-Amburger-Datenbank: von Hedenström (russ.: Matvej Matveevič) * 0.0.1779; 0.0.1780 † 2.9.1845; 14.9.1845 - im Original: 65 J. Kujdukovo]</ref>
Hedenström suri Haidukovo külas (5-6 [[verst]]a [[Tomsk]]ist) ja maeti 5. oktoobril (vkj 23. septembril) 1845 Tomskis Bogoroditse-Aleksijevski kloostri (''[[:ru:Богородице-Алексеевский монастырь|Томский Богородице-Алексиевский монастырь]]'') vanale kalmistule.<ref>Манилов В.В.: Матвей Матвеевич (Матиас) Геденштром., Отчёт Клуба краеведов
Matthias von Hedenströmi järgi nimetati [[Hedenströmi laht]] [[Bunge maa]] ja [[Faddejevi saar]]e vahel.
Iseõppijast kartograaf Hedenströmi ja Sannikovi ekspeditsiooni tõttu tekkinud küsimuste lahendamiseks ja kaartide täpsustamiseks organiseeris Vene Admiraliteet [[1821]]-[[1823|23]] kaherühmalise ekspeditsiooni [[Ferdinand von Wrangell]]i (1797–1870) ning [[Peter Anjou]] (1796–1869) juhtimisel [[Kirde-Siber]]isse.
| |||