Süsihappegaas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine using AWB |
|||
3. rida:
'''Süsihappegaas''' ehk '''süsinikdioksiid''' ('''CO<sub>2</sub>''') on [[süsinik]]u stabiilseim [[oksiid]], mille [[molekul]] koosneb ühest süsiniku ja kahest [[hapnik]]u [[aatom]]ist, mis on [[kovalentne side|kovalentselt]] seotud süsiniku aatomiga.
Süsihappegaas tekib süsiniku ja selle mitmesuguste [[keemiline ühend|ühendite]] [[kuumutamine|kuumutamisel]] piisava hulga hapnikuga, samuti [[hingamine|hingamisel]].
[[Taimed]], [[vetikad]] ja [[tsüanobakterid]] seovad süsihappegaasi, [[vesi|vett]] ja [[valgus]]t [[fotosüntees]]i käigus, et toota [[süsivesik]]utest [[energia]]t. Selle protsessi kõrvalsaadusena eraldub hapnik. Pimedas fotosünteesi ei toimu, sellepärast kasutavad taimed pimedas vähe süsihappegaasi. Süsihappegaas on põlemise kõrvalsaadus, mis eraldub näiteks [[vulkaanipurse]]tel ja kuumaveeallikatest ehk [[geiser|geisritest]]. Süsihappegaasi eraldub ka [[karbonaatne kivim|karbonaatsete kivimite]] lõhustumisel.
15. rida:
H<sub>2</sub>O + CO<sub>2</sub> = H<sub>2</sub>CO<sub>3</sub>.
Süsihappegaasi leidub ka [[õhk|õhus]]. [[Maa (planeet)|Maa]] atmosfääris on seda 0,039%.
Suures kontsentratsioonis on süsihappegaas inimestele mürgine. Õhk, mille koostises on 1% süsihappegaasi, teeb mõned inimesed uimaseks, 7–10% kontsentratsioon põhjustab [[peapööritus]]t, [[peavalu]], nägemis- ja kuulmishäireid ning mõne minuti või tunni jooksul teadvusekaotust<ref name="Y4s6a" />.
Süsihappegaas on [[kasvuhoonegaas]], sest laseb läbi [[nähtav valgus|nähtavat valgust]], aga neelab [[
== Keemilised ja füüsikalised omadused ==
Süsihappegaas on värvitu, madala kontsentratsiooni korral ka lõhnatu gaas. Suure kontsentratsiooni korral on süsinikdioksiidil terav happeline lõhn. CO<sub>2</sub> võib põhjustada lämbumist ja ärritust. Suure süsihappegaasisisaldusega õhu sissehingamine võib tekitada hapukat maitset suus ning torkivat tunnet ninas ja kurgus. Selline aisting võib tekkida ka röhitise tagasihoidmisel ja pärast karboniseeritud joogi joomist.
[[Pilt:Carbon dioxide pressure-temperature phase diagram.svg|pisi|Süsinikdioksiidi rõhu-temperatuuri [[faasidiagramm]], millel on märgitud [[kolmikpunkt]] (ingl ''triple point'') ja [[kriitiline punkt]] (ingl ''critical point'')]]
Standardrõhul ja -temperatuuril on süsihappegaasi [[tihedus]] 1,98
Temperatuuril üle −78,51 °C [[sublimeerumine|sublimeerub]] süsihappegaas tahkest olekust gaasilisse, madalamal temperatuuril muutub tahkeks. Tahket süsinikdioksiidi nimetatakse '''kuivjääks''' (ka süsihappelumeks).
76. rida:
nCO<sub>2</sub> + nH<sub>2</sub>O → (CH<sub>2</sub>O)n + nO<sub>2</sub>
Süsinikdioksiid lahustub vees, kus see spontaanselt muutub süsihappegaasist süsihappeks ja vastupidi. CO<sub>2</sub> ja H<sub>2</sub>CO<sub>3</sub> suhtelised kontsentratsioonid ja vähemaprootonilised vormid HCO<sub>3</sub><sup>-</sup> (vesinikkarbonaat) ja CO<sub>2</sub><sup>3-</sup> (karbonaat) sõltuvad [[pH]]-st (happelisusest). Neutraalses või kergelt aluselises vees (pH<6,5) domineerib vesinikkarbonaat (>50%), valdavaks (>95%) muutub see merevee pH juures. Väga aluselises vees (pH>10,4) domineerib karbonaat. Vesinikkarbonaatsed ja karbonaatsed vormid lahustuvad väga hästi, näiteks õhuga tasakaalustatud ookeanivees (kergelt aluseline, tavaline pH = 8,2 – 8,5) on 120
[[Pilt:Kuivjää aurustumine kolbis 2.JPG|pisi|Kuivjää ehk tahke süsihappegaasi sublimeerumine kolvis]]
119. rida:
=== Keevitamine ===
Süsihappegaasi kasutatakse ka [[keevitamine|keevitamise]] keskkonnana, kuigi [[keevituskaar]]es toimib see metallide oksüdeerijana.
=== Farmatseutiline ja keemiline töötlus ===
139. rida:
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="g4X7m">Enting, I.G., 1987: Interannual variation in the seasonal cycle of carbon dioxide concentration at Mauna Loa. ''Journal of Geophysical Research'' 92:D5, 5497–5504</ref>
<ref name="Y4s6a">{{
<ref name="Cm9kX">{{cite journal|title = Thilorier and the First Solidification of a "Permanent" Gas (1835)|last = Duane|first = H.D. Roller|journal = Isis |volume = 43|issue = 2|year = 1952|pages = 109–113|doi = 10.1086/349402|last2 = Thilorier|first2 = M.}}</ref>
<ref name="SmqoD">{{Cite book | last = Strassburger | first = Julius | title = Blast Furnace Theory and Practice | publisher = American Institute of Mining, Metallurgical, and Petroleum Engineers | place = New York | year = 1969 | isbn = 0677104200}}</ref>
<ref name="XdsY6">UK Food Standards Agency: {{cite web |url=http://www.food.gov.uk/safereating/chemsafe/additivesbranch/enumberlist |title=Current EU approved additives and their E Numbers |accessdate=2011-10-27}}</ref>
<ref name="kv076">US Food and Drug Administration: [http://www.fda.gov/Food/IngredientsPackagingLabeling/FoodAdditivesIngredients/ucm091048.htm Food Additive Status List]</ref>
<ref name="DL7YL">Australia New Zealand Food Standards Code{{
<ref name="3ebng">Maarius Suviste, [http://www.ohtuleht.ee/687762/seakatk-voimutseb-paevaga-langes-ohvriks-kaks-farmi Seakatk võimutseb: päevaga langes ohvriks kaks farmi], 31. juuli 2015, veebiversioon (tarve 31.07.2015)</ref>
}}
| |||