Ungari ülestõus (1956): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
31. rida:
'''Ungari ülestõus''' ehk '''Ungari vastuhakk''' ehk '''Ungari revolutsioon''' ([[ungari keel]]es ''1956-os forradalom'' ehk ''1956-os felkelés''){{#tag:ref| Alternatiividena kasutatakse nimetusi "Ungari revolutsioon" ja "Ungari vastuhakk". Ungari keeles kasutati algselt sõna ''felkelés'' ('ülestõus'). Aastatel 1957–1988 suruti avalikus kõnepruugis peale mõistet "kontrrevolutsioon" (''ellenforradalom''). 1990. aastate algusest domineerib taas positiivne diskursus. 1956. aasta sündmustest räägitakse kui revolutsioonist ja vabadusvõitlusest (''forradalom és szabadságharc''), mis omal moel jäljendavad 1848–1849. aasta revolutsioonilisi sündmusi. Mõiste "revolutsioon" on leidnud laialdasemat kasutust ka inglise keeles (vt USA Riigidepartemangu ülevaadet Ungarist <ref name="state" /> 1956. aasta Ungari sündmused olid vaatamata oma lühiajalisusele klassikaline "revolutsioon". Erinevalt riigipöördest (''coup d'état'') ja putšist, kus võimu haarab üldjuhul väike huvirühm, kaasasid Ungari 1956. aasta sündmused masse.|group=N}} oli rahvuslik spontaanne vastuhakk nõukogudemeelsele, [[kommunism|kommunistide]] juhitud [[Ungari]] Rahvademokraatliku Vabariigi poliitikale. Ülestõus kestis 1956. aasta 23. oktoobrist 10. novembrini.
 
Ülestõus algas tudengiteüliõpilaste meeleavaldusega, milles osalejad marssisid läbi [[Budapest]]i südame parlamendihoone juurde. See köitis tuhandete inimeste tähelepanu. Tudengite delegatsioonÜliõpilasdelegatsioon, mis sisenes raadiomajja, et levitada oma nõudmisi, peeti kinni. Kui väljas viibinud demonstrandid nõudsid delegatsiooni vabastamist, avas riiklik julgeolekupolitsei ([[Államvédelmi Hatóság]] ehk ÁVH) nende pihta tule. Uudis intsidendist levis kiiresti ning põhjustas pealinnas rahutusi ja vägivalda.
 
Ülestõus levis kiiresti üle riigi ja viis valitsuse langemiseni. Tuhanded inimesed organiseerusid relvarühmitustesse ja asusid võitlusse ÁVH ja [[Nõukogude armee|Nõukogude vägede]] vastu. Paljud nõukogudemeelsed kommunistid ja ÁVH liikmed hukati või vangistati, samas kui endised vangid vabastati. Ajutised nõukogud võtsid [[Ungari Töörahva Partei]]lt üle kontrolli munitsipaalasutuste üle ning nõudsid poliitilisi muutusi. Uus valitsus saatis formaalselt laiali ÁVH, väljendas kavatsust lahkuda [[Varssavi Pakt]]ist ja lubas taastada vabad valimised. 1956. aasta oktoobri lõpuks vaibus ägedam võitlus ja olukord riigis hakkas normaliseeruma.
50. rida:
Lühike mitmeparteilise demokraatia ajajärk lõppes pärast kommunistliku partei ja sotsiaaldemokraatliku partei ühinemist. Uus partei tuli vastaskandidaate kõrvale tõrjudes 1949. aastal võimule. Võimule saanud kuulutati välja Ungari Rahvademokraatlik Vabariik<ref name="un18" />.
 
Ungari Kommunistlik Partei asendas [[kapitalistlik]]u majandusmudeli [[plaanimajandus]]ega. Ühe osana sellest viidi Nõukogude Liidu eeskujul läbi radikaalne [[natsionaliseerimine]]. Majandusreformid tõid endaga kaasa [[stagnatsioon]]i ja [[elatustase]]me languse. Esimestena asusid valitsust ja selle poliitikat kritiseerima [[kirjanik]]ud ja [[ajakirjanik]]ud, avaldades 1955. aastal valitsuse aadressil kriitilisi artikleid.<ref name="oszk122" /> 22. oktoobriks 1956 taaselustasid Budapesti tehnikaülikooli tudengidüliõpilased keelustatud tudengiühenduseüliõpilasühenduse MEFESZ <ref name="Crampton295" /> ja korraldasid 23. oktoobril [[meeleavaldus]]e, mis kulmineerus [[riigipööre|riigipöördega]].
 
===Poliitilised repressioonid ja majanduslangus===
84. rida:
 
===Sotsiaalsete pingete kuhjumine===
[[Pilt:Bem statue.jpg|pisi|[[József Bem]]i mälestussammas, mille jalamil toimus 1956. aasta 23. oktoobri pärastlõunal 20 000 osalejaga meeleavaldus.]]
 
Rákosi' tagasiastumine 1956. aasta juulis julgustas üliõpilasi, kirjanikke ja ajakirjanikke võtma senisest aktiivsema ja kriitilisema hoiaku ühiskonnas toimuva suhtes. TudengidÜliõpilased ja ajakirjanikud algatasid sarja intellektuaalseid arutelusid, mis lahkasid Ungarit pitsitavaid probleeme. Foorumid, mida on kutsutud ka [[Petőfi ring]]ideks, muutusid väga populaarseks ja köitsid tuhandeid huvilisi.<ref name="UNGeneral123" /> Opositsioonilist liikumist tugevdas veelgi Rákosi valitsuse poolt hukatud [[László Rajk]]i ümbermatmistseremoonia 6. oktoobril 1956.<ref name="Gémes" />
 
16. oktoobril 1956 ärritasid Szegedi üliõpilased kommunistlikku üliõpilasliitu DISZ sellega, et taastasid Rákosi diktatuuri ajal keelustatud demokraatliku tudengiorganisatsiooniüliõpilasorganisatsiooni MEFESZ.<ref name="Crampton295" /> Mõne päeva jooksul taaselustati veel üliõpilasühingud Pécs, Miskolc ja Sopron. 22. oktoobril koostasid Budapesti tehnikaülikooli üliõpilased nimekirja kuueteistkümnest nõudmisest, millest mõned puudutasid ka ühiskonna valupunkte.<ref name="sixteen" /> Kuulnud, et [[Ungari Kirjanike Liit]] kavatseb järgnevatel päevadel väljendada toetust reformiliikumistele [[Poola]]s, otsustasid ka üliõpilased liituda toetusaktsiooniga.<ref name="Machcewicz" /><ref name="UNGeneral145" />
 
==Ülestõus==
===Esimesed lasud===
 
1956. aasta 23. oktoobri pärastlõunal kogunes umbes 20 000 meeleavaldajat kindral [[József Bem]]i mälestussamba juurde.<ref name="Video3" /> Poolas sündinud Bem oli 1848. aasta [[Ungari ülestõus (1848)|Ungari ülestõusu]] kangelane. Kirjanike liidu president [[Péter Veres]] luges ette manifesti,<ref name="morris" /> tudengidüliõpilased esitasid oma sõnumi ja seejärel võttis rahvamurd üles tsensuuri poolt keelustatud poeemi "Rahvuslaul", mille refrään kõlas järgmiselt: "Sellega me vannume, me vannume, et me ei ole enam orjad." Keegi meeleavaldusel osalenutest lõikas Ungari lipust välja Nõukogude [[vapp|vapi]]. Teguviis leidis järgijaid – auklikust lipust kujunes protestisümbol.<ref name="Heller" />. Seejärel ületas suurem osa rahvahulgast Doonau jõe ja liitus parlamendihoone juurde kogunenud demonstrantidega. Kella kuueks õhtul oli meeleavaldajate arv kasvanud 200 000-ni.<ref name="UNGeneral19" /> Demonstratsioon oli emotsioonidest kirgas, kuid rahumeelne.<ref name="UN report 2C p55" />
 
Kell 20.00 esines esimene sekretär [[Ernő Gerő]] raadiopöördumisega, milles mõistis hukka kirjanike ja üliõpilaste nõudmised.<ref name="UN report 2C p55" /> Ärritatud Gerő sõnavõtust, otsustas osa meeleavaldajaist viia ellu ühe oma nõudmistest – kõrvaldada 9,1-meetri kõrgune Stalini kuju, mis oli rajatud 1951. aastal selleks spetsiaalselt lammutatud kiriku asemele.<ref name="Time1965" /> Kella 21.30ks oli kuju kukutatud. Monumendist jäid alles vaid Stalini saapad, mille juubeldav rahvas ehtis Ungari lippudega. <ref name="UN report 2C p55" />
102. rida:
 
===Võitluse laienemine ja valitsuse kukkumine===
[[Pilt:Hole in flag - Budapest 1956.jpg|pisi|Budapesti tänavapilt ülestõusu ajal, lehvimas auguga lipp vastupanu sümbolina.]]
23. oktoobri öösel nõudis Ungari Kommunistliku Partei sekretär Ernő Gerő Nõukogude sõjaväe interventsiooni, et "lämmatada demonstratsioon, mis oli saavutamas pretsedenditut ulatust".<ref name="satellite" /> Tegelikult oli NSV Liidu juhtkond igaks juhuks juba mõned kuud varem sõnastanud Ungari sõjalise [[interventsioon]]i plaani.<ref name="uuu" />{{#tag:ref| "NSV Liidu kaitseministeerium oli asunud valmistuma suuremateks rahutusteks Ungaris juba 1956. aasta juulis. Plaan kandis koodnimetust "Laine" ja selle eesmärk oli taastada kord vähem kui kuue tunniga... Nõukogude armee oli valmis. Nõukogude poolel oli valmisolek saata Budapesti peale 30 000 sõjaväelast, kellest 6000 pidid jõudma sinna vähem kui ööpäevaga."<ref name="uuu" />|group=N}} Nüüd asuti seda plaani ellu viima. 24. oktoobri öösel kella kaheks sisenesid [[NSV Liidu kaitseministri]] [[Georgi Žukov]]i korraldusel Budapesti Nõukogude [[tank]]id.<ref name="UN report 2C p56" />