938. aastal sai hertsogkonna kirdeosas asunud Billungi[[Billungite mark|Billungite margi]] valitseja [[Hermann Billung]], [[Billungid|Billungite dünastiast]] Saksimaa [[markkrahv]]iks ning 953. aastal ülendas [[Saksa kuningas]] [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]] Hermann Billungi Saksimaa hertsogi õigustesse ja andis talle laiad valitsemisõigused. [[960]] andis Otto I Saksimaa hertsogi võimu üle krahv [[Hermann Billung|Hermann]]ile, kes oli end esile tõstnud võitluses slaavlastega, ja hertsogi tiitel muutus krahv Hermanni perekonnas pärilikuks. 961. aastast algas [[Billungid|Billungite]] valitsusaeg Saksimaa hertsogiriigis ([[961]]–[[1106]]). 973. aastal suri Hermann Billung [[Quedlinburg]]is ja [[Bernhard I (Saksi)|Bernhard I Billung]] sai Saksimaa hertsogiks. Samal aastal suri ka [[Saksa-Rooma keiser]] Otto I Memlebenis ning [[Saksi dünastia]]st [[Otto II (Saksa-Rooma keiser)|Otto II]] sai keisriks.
983. aastal toimus [[Schleswig]]is [[Taani ajalugu|Taanlaste]] ülestõus [[Hedeby]]s ja [[lääneslaavlased|lääneslaavlaste]] ülestõus [[Nordalbingien]]is.
