Boliivia: erinevus redaktsioonide vahel

| märkused = [[Eesti]]ga sõlmiti [[diplomaatilised suhted]] [[10. märts]]il [[2004]].

}}

 

'''Boliivia''' on [[riik]] [[Lõuna-Ameerika]]s [[Andid]]es. Boliivia piirneb põhjas ja idas [[Brasiilia]]ga, lõunas [[Paraguay]] ja [[Argentina]]ga ning läänes [[Tšiili]] ja [[Peruu]]ga.

Boliivia on koos Paraguayga üks kahest [[merepiirita riik|merepiirita riigist]] [[Ameerika]]s. Riik kaotas oma mereäärsed alad [[1879]] [[Salpeetrisõda|Salpeetrisõjas]] Tšiilile.

 

 

== Loodus ==

=== Mäed ===

 

 

Kõrgeim mägi on [[Sajama]] [[vulkaan]] (6542 m). Sellele järgnevad [[Parinacota]] (6348 m), [[Pomerape]] (6282 m) ja [[Uturuncu]] (6008 m). Boliivias on mitukümmend vulkaani, millest enamikku loetakse [[tegevvulkaan]]ideks, sest nad on pursanud [[holotseen]]is ehk viimase 10 000 aasta jooksul, ehkki viimase 1000 aasta jooksul on pursanud neist vaid kaks: 5163 m kõrgune [[Irruputuncu]] (viimati [[1995]]) ja 5310 m kõrgune [[Paruma]] (viimati [[1867]]).

 

=== Jõed ===

Boliivial puudub ligipääs merele, kuid riigil on ühendus [[Atlandi ookean]]iga Beni jõe kaudu, mis suubub [[Madeira jõgi|Madeira jõkke]] ja see omakorda [[Amazonas]]esse, ning Paraguay jõe kaudu, mis suubub [[Paraná jõgi|Paranásse]] ja see omakorda [[La Plata]] lahte <ref name="SMA" />.

 

Boliivia tähtsaimad jõed on [[Beni jõgi|Beni]], [[Madre de Dios]], [[Mamoré jõgi|Mamoré]], [[Itonamas]], [[Rio Grande (Boliivia)|Rio Grande]], [[Pilcomayo]] ja [[Paraguay jõgi]] <ref name="SMA" />.

 

 

=== Järved ===

 

Boliivia teised suuremad järves on [[Yata]] jõe ja selle lisajõe [[Benicito]] ülemjooksul olevad [[Roguagado]], [[Huaytunas]]i ja [[Roguaga]] järv ning [[Concepcióni järv]], kuhu voolab sisse [[Parapeti]] jõgi ja välja [[San Pablo]] jõgi <ref name="SMA" />.

 

== Riik ==

=== Riigikord ===

 

 

=== Sõjavägi ===

Boliivia sõjavägi koosneb [[maavägi|maaväest]], [[merevägi|mereväest]] (jõgedel ja Titicaca järvel) ning [[õhuvägi|õhuväest]].

 

 

Boliivias kehtib vabatahtlik [[ajateenistus]]. Vabatahtlikult saab ajateenistusse astuda 18-aastaselt, kuid kui ajateenijatest tekib puudus, siis alandatakse vanusepiiri 14 aastani. Ajateenistus kestab 12 kuud. 20% sõjaväelastest on 14–15-aastased ja veel 20% 16–17-aastased. Armees on umbes 31 500 meest, neist mereväes 5000.

 

== Ajalugu ==

Boliivia on olnud asustatud rohkem kui 2000 aastat, kui sinna rändasid [[aimaraa]]d. Aimaraad seostavad end Huari–Tiwanaku tsivilisatsiooniga. Selle pealinn [[Tiwanaku]] asus Lääne-Boliivias juba umbes 1500 eKr, ehkki polnud siis tänapäeva mõistes rohkemat kui põllumajandusel põhinev [[küla]].

 

 

950. aasta paiku kliima muutus. Titicaca kandis vähenes sademete hulk oluliselt. Eeldatavalt kestis mitu aastat järjest [[põud]], millele järgnes tohutu näljahäda. Kõigepealt surid välja ülejäänud Titicaca-lähedased asulad, viimasena ka pealinn. 1000. aasta paiku Tiwanaku hävis ja tema impeerium lakkas ühes temaga olemast.

[[Salpeetrisõda|Salpeetrisõja]] ([[1879]]–[[1884]]) tulemusena pidi Boliivia loovutama oma rannikualad koos [[Antofagasta]] [[sadam]]a ja rikaste [[salpeeter|salpeetri]]väljadega Tšiilile.

 

 

 

Boliiviat iseloomustasid sagedased sõjaväelised [[riigipööre|riigipöörded]] ja riigipöördekatsed. Kuni [[1980. aastad|1980-ndateni]] elasid maailma kõige innukamad riigipöörajad Boliivias. Umbes 160 iseseisvusaastaga toimus seal 190 riigipööret. Ebastabiilse olukorra põhjustasid rahva madal [[haritus]], [[keskaeg|keskajast]] pärinevad tavad ja raske [[majandus]]olukord.

 

== Rahvastik ==

Boliivia rahvaarvult suurim linn on [[Santa Cruz de la Sierra]] (1,451 miljonit elanikku). Järgnevad [[El Alto]] (859 tuhat), [[La Paz]] (835 tuhat), [[Cochabamba]] (595 tuhat) ja [[Sucre]] (280 tuhat) (kõik 2007. aasta andmed).

 

 

== Majandus ==

Boliivias on Lõuna-Ameerika kõige väiksem [[sisemajanduse kogutoodang]] ühe elaniku kohta.