Ava peamenüü

Muudatused

P
pisitoimetamine using AWB
| märkused = [[Eesti]]ga sõlmiti [[diplomaatilised suhted]] [[10. märts]]il [[2004]].
}}
[[Pilt:Nevado_Sajama.jpg|thumbpisi|Sajama mägi]]
 
'''Boliivia''' on [[riik]] [[Lõuna-Ameerika]]s [[Andid]]es. Boliivia piirneb põhjas ja idas [[Brasiilia]]ga, lõunas [[Paraguay]] ja [[Argentina]]ga ning läänes [[Tšiili]] ja [[Peruu]]ga.
Boliivia on koos Paraguayga üks kahest [[merepiirita riik|merepiirita riigist]] [[Ameerika]]s. Riik kaotas oma mereäärsed alad [[1879]] [[Salpeetrisõda|Salpeetrisõjas]] Tšiilile.
 
Riigi pindala on 1 098 581  km². See on pindalalt 28. riik maailmas.
 
== Loodus ==
=== Mäed ===
 
Boliiviat läbib kaks mäeahelikku. Idapoolsemas mäeahelikus paikneb kaks Boliivia pealinna: [[La Paz]] ja [[Sucre]]. Kahe mäeaheliku vahel paikneb 3650 m kõrgusel merepinnast [[Altiplano]] kõrgplatoo. Läänepoolsem mäeahelik on [[jalam]]il kaetud [[vihmamets]]adega, kus on ühtlasi Boliivia Andide kõige sademerohkem piirkond, kus aastane keskmine sademete hulk võib ulatuda 1350  mm-ni, millest enamus sajab maha vaid kolme kuu jooksul.
 
Kõrgeim mägi on [[Sajama]] [[vulkaan]] (6542 m). Sellele järgnevad [[Parinacota]] (6348 m), [[Pomerape]] (6282 m) ja [[Uturuncu]] (6008 m). Boliivias on mitukümmend vulkaani, millest enamikku loetakse [[tegevvulkaan]]ideks, sest nad on pursanud [[holotseen]]is ehk viimase 10 000 aasta jooksul, ehkki viimase 1000 aasta jooksul on pursanud neist vaid kaks: 5163 m kõrgune [[Irruputuncu]] (viimati [[1995]]) ja 5310 m kõrgune [[Paruma]] (viimati [[1867]]).
 
=== Jõed ===
[[Pilt:Pilcomayo rio.jpg|thumbpisi|Pilcomayo jõgi]]
Boliivial puudub ligipääs merele, kuid riigil on ühendus [[Atlandi ookean]]iga Beni jõe kaudu, mis suubub [[Madeira jõgi|Madeira jõkke]] ja see omakorda [[Amazonas]]esse, ning Paraguay jõe kaudu, mis suubub [[Paraná jõgi|Paranásse]] ja see omakorda [[La Plata]] lahte <ref name="SMA" />.
 
Boliivia tähtsaimad jõed on [[Beni jõgi|Beni]], [[Madre de Dios]], [[Mamoré jõgi|Mamoré]], [[Itonamas]], [[Rio Grande (Boliivia)|Rio Grande]], [[Pilcomayo]] ja [[Paraguay jõgi]] <ref name="SMA" />.
 
Ehkki Vaikne ookean ei ole Boliivia läänepiirist kaugemal kui 150 &nbsp;km, ei kuulu ükski Boliivia jõgi Vaikse ookeani vesikonda. Atlandi ja Vaikse ookeani vesikonna piir langeb enam-vähem kokku Boliivia ja Tšiili piiriga <ref name="SMA" />.
 
=== Järved ===
[[Pilt:Lake Titicaca on the Andes from Bolivia.jpg|thumbpisi|Titicaca järv]]
Boliivia suurim veekogu on Peruu ja Boliivia piiril asuv [[Titicaca järv]]. See on Lõuna-Ameerika suurim järv, mille pindala on 58 000 &nbsp;km². See asub 3812 m kõrgusel merepinnast ja on ühtlasi maailma kõige kõrgemal asuv laevatatav järv. Titicaca järvel puudub ühendus maailmamerega: sellest voolab välja [[Desaguadero]] jõgi, mis suubub merepinnast 3686 m kõrgusel olevasse 1000 &nbsp;km² suurusesse [[Poopó]] umbjärve, mille keskmine sügavus on 1 meeter.
 
Boliivia teised suuremad järves on [[Yata]] jõe ja selle lisajõe [[Benicito]] ülemjooksul olevad [[Roguagado]], [[Huaytunas]]i ja [[Roguaga]] järv ning [[Concepcióni järv]], kuhu voolab sisse [[Parapeti]] jõgi ja välja [[San Pablo]] jõgi <ref name="SMA" />.
 
== Riik ==
[[Pilt:Plaza del Estudiante La Paz Bolivia.jpg|thumbpisi|La Pazis asuvad valitsusasutused ja see on maailma kõige kõrgemal asuv pealinn.]]
=== Riigikord ===
 
 
=== Sõjavägi ===
[[Pilt:Infantería de marina boliviana encima de lanchas inflables.jpg|thumbpisi|Boliivia merejalaväelased kummipaatidel]]
Boliivia sõjavägi koosneb [[maavägi|maaväest]], [[merevägi|mereväest]] (jõgedel ja Titicaca järvel) ning [[õhuvägi|õhuväest]].
 
Boliivia jaguneb 6 [[sõjaväeringkond|sõjaväeringkonnaks]]. Sõjavägi jaguneb 10 [[diviis]]i. Õhuväel on üheksa baasi, peamiselt suurtes linnades. Baasid asuvad La Pazis, Cochabambas, [[Santa Cruz]]is, [[Puerto Suárez|Puerto Suárezes]]es, Tarijas, [[Villamontes]]is, Cobijas, [[Riveralta]]s ja [[Roboré]]s.
 
Boliivias kehtib vabatahtlik [[ajateenistus]]. Vabatahtlikult saab ajateenistusse astuda 18-aastaselt, kuid kui ajateenijatest tekib puudus, siis alandatakse vanusepiiri 14 aastani. Ajateenistus kestab 12 kuud. 20% sõjaväelastest on 14–15-aastased ja veel 20% 16–17-aastased. Armees on umbes 31 500 meest, neist mereväes 5000.
 
== Ajalugu ==
[[Pilt:Colors of Altiplano Boliviano 4340m Bolivia Luca Galuzzi 2006.jpg|thumbpisi|Altiplano 4340 m kõrgusel]]
[[Pilt:Bolivar Arturo Michelena.jpg‎|thumbpisi|püsti|Simón Bolívar]]
Boliivia on olnud asustatud rohkem kui 2000 aastat, kui sinna rändasid [[aimaraa]]d. Aimaraad seostavad end Huari–Tiwanaku tsivilisatsiooniga. Selle pealinn [[Tiwanaku]] asus Lääne-Boliivias juba umbes 1500 eKr, ehkki polnud siis tänapäeva mõistes rohkemat kui põllumajandusel põhinev [[küla]].
 
400. aasta paiku hakkas Tiwanaku laienema. Esmalt hõivas see lisaks Lääne-Boliiviale Lõuna-Peruu ja Põhja-Tšiili, [[7. sajand]]il ka kogu Peruu ranniku peaaegu [[Ecuador]]ini. Tiwanaku kattis oma suurima ulatuse ajal 6,5 &nbsp;km² ja seal elas 15 000–30 000 elanikku, ehkki hiljuti on välja pakutud ka sadadesse tuhandetesse ja isegi poolteise miljonini ulatuvaid arve.
 
950. aasta paiku kliima muutus. Titicaca kandis vähenes sademete hulk oluliselt. Eeldatavalt kestis mitu aastat järjest [[põud]], millele järgnes tohutu näljahäda. Kõigepealt surid välja ülejäänud Titicaca-lähedased asulad, viimasena ka pealinn. 1000. aasta paiku Tiwanaku hävis ja tema impeerium lakkas ühes temaga olemast.
[[Salpeetrisõda|Salpeetrisõja]] ([[1879]]–[[1884]]) tulemusena pidi Boliivia loovutama oma rannikualad koos [[Antofagasta]] [[sadam]]a ja rikaste [[salpeeter|salpeetri]]väljadega Tšiilile.
 
[[1932]]–[[1935]] toimus [[Chaco sõda]] Paraguay vastu, mis oli samuti edutu.
 
[[2006]] valiti riigi ajaloo esimene [[indiaanlased|indiaanlasest]] [[president]] [[Evo Morales]].
 
Boliiviat iseloomustasid sagedased sõjaväelised [[riigipööre|riigipöörded]] ja riigipöördekatsed. Kuni [[1980. aastad|1980-ndateni]] elasid maailma kõige innukamad riigipöörajad Boliivias. Umbes 160 iseseisvusaastaga toimus seal 190 riigipööret. Ebastabiilse olukorra põhjustasid rahva madal [[haritus]], [[keskaeg|keskajast]] pärinevad tavad ja raske [[majandus]]olukord.
 
== Rahvastik ==
[[Pilt:Uros people-Lake Titicaca.jpg|thumbpisi|püsti|Indiaanlane]]
Boliivia rahvaarvult suurim linn on [[Santa Cruz de la Sierra]] (1,451 miljonit elanikku). Järgnevad [[El Alto]] (859 tuhat), [[La Paz]] (835 tuhat), [[Cochabamba]] (595 tuhat) ja [[Sucre]] (280 tuhat) (kõik 2007. aasta andmed).
 
 
== Majandus ==
[[Pilt:Piles of Salt Salar de Uyuni Bolivia Luca Galuzzi 2006.jpg|thumbpisi|[[Salar de Uyuni]]. Boliivias on suuri soolajärvi. Iga soolamägi on umbes meetrikõrgune.]]
Boliivias on Lõuna-Ameerika kõige väiksem [[sisemajanduse kogutoodang]] ühe elaniku kohta.
 
73 065

muudatust