Redaktsioon: 1. veebruar 2019, kell 09:36 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 921 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. märts 2019, kell 20:47 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine using AWB Uuem muudatus →
44. rida: }} '''Uus-Meremaa''' on saareriik [[Okeaania]] ja ühtlasi [[Polüneesia]] edelaosas. [[Austraalia]]st lahutab teda [[Tasmani meri]]. Ta paikneb [[veepoolkera]] keskme lähedal. Uus-Meremaa paikneb [[Uus-Meremaa saared\|Uus-Meremaa saartel]], valdavalt [[Põhjasaar]]el ja [[Lõunasaar]]el. Põhjasaare lõunakaldal asuv [[Wellington]] on maailma lõunapoolseim pealinn. Uus-Meremaa kohta kasutatakse ka [[maoori keel\|maoorikeelset]] nime '''Aotearoa''' ('pika valge pilve maa'). Uus-Meremaa valduses on ka omavalitsuslikud [[Cooki saared]] ja [[Niue]] (vaba assotsiatsioonina) ning [[Tokelau]] ja Rossi ala (Uus-Meremaa territoriaalne nõue [[Antarktika~~\|Antarktikas~~]]s). Uus-Meremaa, [[Hawaii saared\|Hawaii]] ja [[Lihavõttesaar]] moodustavad antropoloogide sõnul nn Polüneesia kolmnurga. Uus-Meremaa eripärasus seisneb juba tema kõrvalises, muudest maadest kaugele jäävas asendis. Suurim naaber Austraalia on loodes u 1500  km kaugusel. Lähimad naabrid põhjas u 1000  km kaugusel on [[Uus-Kaledoonia]], [[Fidži]] ja [[Tonga]]. ==Piir== Uus-Meremaa [[majandusvöönd]] (üle nelja miljoni ruutkilomeetri) on riigi maismaa-alast 15 korda suurem. == Loodus == ===Mõõtmed, saared ja rannajoon=== {{vaata\|Uus-Meremaa saared}} [[Pilt:Topography of new zealand.jpg\|~~right~~pisi\|~~thumbnail\|upright~~püsti\|Uus-Meremaa füüsiline kaart]] Uus-Meremaa saarte kogupindala on 268 021  km².<ref name="eO4L6" /> Uus-Meremaa on pisut väiksem [[Itaalia]]st ja [[Jaapan]]ist ning pisut suurem [[Suurbritannia]]st. Kaks suuremat saart on [[Põhjasaar]] (inglise ''North Island'', maoori ''Te Ika a Maui'') ja [[Lõunasaar]] (''South Island'', ''Te Wai Pounamu''). Neid lahutab [[Cooki väin]], mis on kitsaimas kohas 20  km laiune. Väiksemate asustatud saarte seas on [[Stewarti saar]] (Rakiura), [[Waiheke saar]], [[Auckland]]i [[Hauraki laht\|Hauraki lahes]]; [[Great Barrier]] Hauraki lahest idas ning [[Chathami saared]], mida [[moriorid]] nimetavad ''Rēkohu''. Uus-Meremaale kuuluvad ka [[Bounty saared]], [[Kermadeci saared]] jt. Riigi põhiosa on pikliku kujuga. Selle pikkus on üle 1600  km. [[Rannajoon]]e pikkus on umbes 15 134  km. Põhjasaare loodeosas on pikk kitsas maanina. ===Geoloogiline ehitus=== {{vaata\|Zealandia}} Uus-Meremaa moodustab osa [[Vaikse ookeani tulerõngas]]t. [[Aluspõhi\|Aluspõhja]] vanima osa moodustavad [[fossiil]]idega kihid [[Ordoviitsium]]ist [[Juura (geoloogia)\|Juura]]ni koos kristalliliste [[kilt]]ade, [[gneiss]]ide ja [[magmakivimid\|magmakivimitega]]. Juura ja [[Ülem-Kriit\|Ülem-Kriidi]] vahel need kihid [[kurrutus\|kurdus]]id tugevalt. Nende kurrutuste kohal lasuvad põikselt kihid Ülem-Kriidist [[Tertsiaar]]ini, mida omakorda kurrutasid maakooreliikumised Tertsiaari lõpus samaaegselt vulkaanilise aktiivsuse algusega. Kõige nooremad on lamedad [[Kvaternaar]]i kihid. Tegevvulkaanid, [[~~Maavärin\|maavärinad~~maavärin]]ad ja [[geiser\|geisrid]] annavad tunnistust jätkuvatest [[Tektoonilised liikumised\|tektoonilistest liikumisest]] maakoores. ===Pinnamood=== Põhjasaar on vähem mägine kui Lõunasaar, kuid vulkaaniline. Põhjasaare idaosas Wellingtoni ja Idaneeme vahel kulgevad kirde-edelasuunalised mäeahelikud Tararua (kõrgeim tipp Mitre, 1570 m), Ruahine (Mangaweka, 1733 m), Raukumara (Hikurangi, 1755 m). Suuremat osa saare keskosast hõlmab vulkaaniline platoo, kus paikneb ka saare kõrgeim tipp [[Ruapehu\|Mount Ruapehu]] (2797 m) ning riigi suurim järv [[Taupo järv\|Taupo]]. Saare lääneranniku läheduses on lumemütsiga kaetud kustunud vulkaan [[Mount Egmont]] (Taranaki, 2518 m). Saare ida- ja läänerannikul on viljakad tasandikud. Lõunasaar on saartest suurim. Peaaegu kogu saare ulatuses kulgevad edela-kirde suunas [[Lõuna-Alpid]] (Ka Tiriti o te Moana). Selles mäestikus on 18 üle 3000 m kõrgust tippu, neist kõrgeim on [[Aoraki]] ehk [[Mount Cook]] (3724 m). Mäestikus esineb liustikke, neist pikim (23,5  km) on Tasmani liustik. Mäestik on olnud barjääriks saare ida- ja lääneosa vahel. Saare lõunaosas on pikki sügavaid [[fjord]]e ja mägedevahelisi kitsaid orge. [[Pilt:New Zealand 23 October 2002.jpg\|~~thumb~~pisi\|püsti\|Satelliidifoto Uus-Meremaast]] [[Lõuna-Alpid]] ja nende tekitatud vihmapilved on satelliidifotol selgelt nähtavad Lõunasaarel. Vahelduv maastik on populaarne koht televisiooniprogrammide ja filmide tegemiseks, näiteks "[[Sõrmuste Isand (filmitriloogia)\|Sõrmuste isand]]" ja "[[Viimane samurai]]". [[Pilt:Aoraki-Mount Cook from Hooker Valley.jpg\|~~right\|thumb~~pisi\|Aoraki/ Cooki mägi on kõrgeim mägi Uus-Meremaal]] ===Veestik=== ====Järved==== Põhjasaarel kuumaveeallikate piirkonnas on [[Taupo järv]] (616  km²). Lõunasaarel on mägede vahel kitsaid järvi, millest suuremad on [[Te Anau]], [[Wakatipu]] ja [[Wanaka järv]]. ====Joad==== [[Sutherlandi joastik]]u kõrgus on 580 m. ====Liustikud==== Lõunasaarel on suuri liustikke. Ühe serv asetseb 120 m kõrgusel. Pikim liustik [[Tasmani liustik]] on 29  km pikkune. ===Kliima=== Uus-Meremaa kliimat kujundavad läänetuulte kantud sajused madalrõhkkonnad ja [[Ida-Austraalia hoovus]]e toodud suhteliselt soojad veed. Tugeva merelise mõju tõttu on kogu riigis enamjaolt mõõdukas mereline kliima. Temperatuuride vahed on väikesed: õhutemperatuur langeb harva alla 0  °C ega tõuse tihti ka üle 30  °C. Enamikus piirkondades jaotuvad sademed ühtlaselt terve aasta jooksul. Lumesadu esineb Lõunasaarel ja Põhjasaare kõrgemates piirkondades. Ainult kõige põhjapoolsemat piirkonda mõjutavad lähistroopilised kõrgrõhualad, mis kõige kaugemale lõunasse jõuavad jaanuaris-veebruaris. Kõrged mäeahelikud tingivad kliima erinevusi. Seetõttu on kliima lääne-ida suunal kontrastsem kui põhja-lõuna suunal. Läänepiirkondades on [[juuli keskmine õhutemperatuur]] umbes 10  °C, lõuna ja põhja vahel suurt erinevust ei ole. Tuulealustes idapiirkondades on külmem, näiteks [[Christchurch]]is on keskmine temperatuur 5  °C kandis. Kõige soojem kuu on kõikjal veebruar, mil keskmine temperatuur on enamasti 15...20  °C, kõige põhjapoolsemates piirkondades pisut kõrgem. [[Aasta keskmine sademete hulk]] on läänepiirkondades 1000–1500  mm, tuulepealsetel nõlvadel ja nende lähedal isegi üle 2000  mm. Idapiirkondades sajab aastas tavaliselt 600–1000  mm. Linnadest on kõige kuivem [[Christchurch]] (640  mm), ~~[[Auckland]]is~~Aucklandis sajab kaks korda rohkem. ==Haldusjaotus== 127. rida: Uus-Meremaa on jaotatud 16 piirkonnaks (''region''). 2. järgu haldusüksusi on 67, nende seas 12 linna, 53 ringkonda (''district'') ning eraldi [[Auckland]] ja [[Chathami saared]]. Aucklandi ja [[Nelson (Uus-Meremaa)\|Nelsoni]] linn ja kolm ringkonda on samal ajal ka piirkonnaõigustes. ==Rahvastik== [[Pilt:Auckland-skyline.jpg\|~~thumb~~pisi\|[[Auckland]]]] [[Pilt:Christchurch City.jpg\|~~thumb~~pisi\|[[Christchurch]]]] 2019. aasta jaanuari seisuga elas Uus-Meremaal 4 932 710 inimest.<ref name="statsgov" /> 192. rida: Uus-Meremaa majandus on kõrgelt arenenud. [[SKT]] oli 2010. aastal 119,2 miljardit dollarit.<ref name="cia" /> 2010. aastal oli SKT inimese kohta 28 722<ref name="a8zPv" />, teistel andmetel 28 000 [[USA dollar]]it.<ref name="cia" /> Elustandardit on mõõdetud ka mitmel muul kujul, sealhulgas [[inimarengu indeks]] (2005. aastal 19. kohal) ja ökonoomia 2005. aastal maailmas 15. kohal{{lisa viide}}. 198. rida: Uus-Meremaa toetub suuremas osas kaubandusele, enamjaolt põllumajanduslikule toodangule, millest peaaegu 20% eksporditakse (võrdluseks Inglismaal 21%, Soomes 49% ja Belgias 83%). See teeb Uus-Meremaa iseäranis haavatavaks tarbeesemete hinna langusele maailma majanduslanguse korral.{{lisa viide}} Uus-Meremaal nauditi kõrget elutaset tänu stabiilsele toodete ekspordile, mis põhines tugevatel sõprussuhetel Inglismaaga. [[1973~~\|1973.~~]]. aastal liitus Ühendkuningriik [[Euroopa Liit\|Euroopa Liiduga]] ja hakkas kinni pidama oma kauplemispoliitikast. Samal ajal mõjutasid Uus-Meremaa majanduse elujõudu ka muud tegurid, näiteks naftakriis. See viis väga tõsise [[majanduskriis]]ini, mille jooksul langes Uus-Meremaa elatustase madalamale kui see oli Austraalias ja [[Lääne-Euroopa]]s. 2010. aastal oli [[töötuse määr]] 6,5%.<ref name="cia" /> 261. rida: Polüneesia meresõitjad saabusid Uus-Meremaale 11. ja 13. sajandi vahel ning lõid maoori kultuuri. Uus-Meremaa maoorikeelne nimi Aotearoa tõlgitakse tavaliselt kui “pika valge pilve maa”. Legendi järgi sai ta oma nime, kui avastajad saarele lähenedes horisondil vastava kujuga pilve nägid. 1500 rändas grupp maoore Uus-Meremaalt ligikaudu 800  km kaugusel paiknevatele [[Chathami saared\|Chathami saartele]], kus kujunes välja [[morioorid\|moriori]] kultuur.<ref name="Moriori" /> Enamus Uus-Meremaast jagati hõimude vahel territooriumideks, mida nimetati “rohedeks” ja mida kontrollisid “hapū-d” (peasuguharud). [[Maoorid]] kohanesid nende troopikal põhineva kultuuriga, süües kohalikke mereande. Nad jahtisid ka suuri lennuvõimetuid linde [[moa]]sid, mis peagi välja surid. Nad näitasid üles suurt nupukust, kohandades oma troopilise põllumajanduse tehnoloogiat selles mõõdukas kliimas, kultiveerides edukalt [[taro]]t, magusat kartulit, pudelkõrvitsaid ja palju muid taimi, mida nad Polüneesiast kaasa tõid; usutakse, et kumara kasvas kaugemal lõunas kui seda on [[Banksi poolsaar]]e lõuna saartel. Kui põhjas oli neid taimi väga kerge kasvatada, siis lõunas Lõunasaarel olid need sooja kliima taimed ebapraktilised. Ometi, sisepiirkondne vahetus ja mõnede toidutaimedega eksperimenteerimine kohalikus looduses oli piisav. Nad tutvusid ka selliste taimedega nagu mooruspuu ja ‘aute’, mida kasutati korpriiete valmistamiseks kergete ülapuride ja isiklike ehete jaoks. 267. rida: Teadaolevalt tõi esimesed eurooplased Uus-Meremaale [[Abel Tasman]], kes seilas [[1642]]. aastal mööda Lõunasaare ja Põhjasaare läänerannikut. Ta nimetas seda “riigistatud maaks”, uskudes et see on üks osa maismaast, mida [[Jacob Le Maire]] nägi Tšiili rannikul [[1616]]. aastal. Nimetus "riigistatud maa" tähistaski Tasmani esimestel kaartidel Uus-Meremaad, kuid Hollandi kaardistajad nimetasid selle Hollandi maakonna [[Zeeland]] järgi Nova Zeelandiaks. See juhtus mõni aeg pärast seda, kui [[Hendrik Brouwer]] 1643. aastal tõestas, et eeldatud Lõuna-Ameerika on hoopis saar. Ladinapärane Nova Zeelandia muutus hollandipärasemaks Nieuw Zeelandiaks. Kapten [[James Cook]] nimetas selle saarestiku Uus-Meremaaks, maooride pandud nimed Põhja- ja Lõunasaar (Aehei No Mouwe ja Tovy Poenamu) lükati tagasi ja kolme põhisaart hakati nimetama Põhi, Keskmine ja Lõuna. Keskmine saar nimetati hiljem ümber Lõunasaareks ja varasemast Lõunasaarest sai Stewarti saar. Cook alustas saarte ulatuslikke vaatlusi 1769. aastal, muutes need Euroopa vaalapüügi ekspeditsiooniks ja lõpuks tähenduslikuks euroopalikuks koloniseerimiseks. 1780. aastate algusest oli Maori rahval kokkupuuteid Euroopa meremeestega ja vaalapüüdjatega. [[Musket]]ide ettevõtluskaubandus iwide (Maoori suurimad igapäevased sotsiaalsed rühmad) ja Euroopa külaliste vahel lõi põneva jõutasakaalu Maoori hõimude vahel ja seal oli ajutine, kuid pingeline suguharudevaheline sõjatanner, tuntud kui Muskettide sõda, mis lõppes alles siis, kui kõik maoorid olid relvastatud. Tundes muret maooride ärakasutamise pärast eurooplaste poolt, määras Briti Koloniaalne Kantselei 1832. aastal James Busby Briti residendiks Uus-Meremaal. [[1834]]. aastal veenis Busby Uus-Meremaa Ühinenud Hõimude Liitu valima endale lippu ja kuulutama välja iseseisvust, mis lõpuks viis [[Uus-Meremaa Iseseisvusdeklaratsioon~~\|Uus-Meremaa Iseseisvusdeklaratsioonini~~]]ini. Selline väljakuulutamine ei vaigistanud Church Mission Society (Kirikumisjoni Ühing) hirme, kes jätkas musta tööd Briti anneksiooniks. Prantsusmaa suurenev huvi selle regiooni vastu viis Britid lõpuks 1840. aasta jaanuaris Kuningliku Teadaandeni, kus teatati Uus-Meremaa liidendamisest. Legaliseerimaks Briti anneksiooni, saadeti 1839. aastal Uus-Meremaale leitnant kuberner William Hobson, kes viis läbi rutakalt Waitangi Vaherahu läbirääkimised. Vaherahu sõlmiti 6. veebruaril 1840 ja siiani on seda peetud dokumendiks, mis rajas Uus-Meremaa rahvuse ja garanteerib maooridele nende õigused. Maoori tõlke versioonis oli neile lubatud alles jätta “tino rangatiratanga” kui vastutasuks loovutatakse “kawanatanga”, mida inglaste versioon nimetas suveräänsuseks, tänapäeval aga vaieldakse tegeliku tähenduse üle. Vaidlused maavalduste müügi kohta ja suveräänsuse üle põhjustas Uus-Meremaa Maade Sõja ehk maooride vabadusvõitluse, mis kestis aastatel 1845 kuni 1975. 1975. aasta Waitangi Rahulepingu akt asutas Waitangi Tribunali, mis tegeles Waitangi rahuleppe tingimuste rikkumiste uurimisega. Mõned maoori hõimud ja morioorid ei allkirjastanud kunagi seda rahulepet. [[Pilt:VonTempsky's death cropped.jpg\|~~thumb~~pisi\|~~left~~vasakul\|Gustavus von Tempsky "Taranaki Sõdade vaieldav õnnetus Uus-Meremaa maade sõja ajal]] Uus-Meremaad administreeriti [[Lõuna-Walesi koloonia]] osana ja sellest sai eraldi koloonia 1840. aasta novembris. Esimeseks pealinnaks sai Okiato või vana Russell Saarte lahes, kuid peagi kolis pealinn Aucklandi. Euroopa kolonistide asustus kulges kiiremini kui keegi oodata oskas ja peagi oli uusasunikke rohkem kui maoorisid. 1852. aastal loodi uusasunike omavalitsused. Poliitilised mured tekkisid kulla leidmisega 1861. aastal [[Otago]] keskosas, millest Lõuna saared tahtsid luua eraldi koloonia, nii siis 1865. aastal viidi pealinn rohkem keskele ehk Wellingtoni. Uus-Meremaa osales Põhiseaduse koostamisel Sydneys 1891. aasta märtsis koos Austraalia kolooniatega. See oli määratlemaks potentsiaalset konstitutsiooni, esitatud Austraalia föderatsioonidele, kõikides Austraalia kolooniates. Pärast seda konventsiooni loobus Uus-Meremaa mõttest liituda Austraalia föderatsiooniga. 1893. aastal sai Uus-Meremaast esimene riik maailmas, kus anti naistele valimisõigus, siiski said naised osaleda valimistel alles 1919. aastal. Uus-Meremaa sai iseseisvaks valitsusalaks 26. septembril [[1907]]. Täieliku iseseisvuse andis Suurbritannia parlament [[1931]]. aastal Westminsteri statuudiga, mille Uus-Meremaa parlament võttis omaks alles 1947. Sellest ajast on Uus-Meremaa olnud suveräänne [[konstitutsiooniline monarhia]] Rahvaste Ühenduses. Uus-Meremaa oli üks esimesi, kes koos Prantsusmaa, Inglismaa, Austraalia ja Kanadaga liitus liitlasvägedega [[Teine maailmasõda\|Teises maailmasõjas]] kui 3. septembril 1939 ehk pärast sakslaste tungimist [[Poola~~\|Poolasse~~]]sse kuulutati sõda Saksamaale. Uus-Meremaa maaväed võitlesid [[Põhja-Aafrika]]s, [[Kreeka]]s, [[Kreeta]]l, [[Itaalia]]s ja Vaiksel ookeanil. Samuti võtsid sõjast osa Uus-Meremaa merevägi ja lennuvägi. [[1951]]. aastal sõlmisid Austraalia, Uus-Meremaa ja USA ametliku [[ANZUS]] leppe, mis kuulutas nad liitlasteks. [[1985]]. aastal kuulutas Uus-Meremaa enda tuumavabaks tsooniks. Selle tulemusena ei saanud USA sõjalaevad enam siseneda Uus-Meremaa vetesse deklareerimata, kas neil on pardal [[tuumalõhkepea\|tuumalõhkepäid]] või [[tuumakütus]]t. Selline asi oli vastuolus USA poliitikaga, kuna nende laevad olid automaatselt Uus-Meremaal seadusega keelustatud. USA katkestas oma seotuse ANZUS-i leppega ja ka oma kohustused Uus-Meremaa suhtes. 284. rida: {{vaata\|Uus-Meremaa muusika}} Uus-Meremaa nüüdisaegne kultuur on mitmekülgne. See on saanud mõjutusi inglise, šoti, iiri ja maoori kultuurist, kuid peale maoori ka teistest polüneesia kultuuridest (sh Samoa, Tonga, Cooki saarte maoori, Tahiti ja ka Hawaii kultuurist); samuti Lõuna-Aasia (India), Kagu-Aasia (Filipiinide, Malaisia, Kambodža ja Vietnami) ning Ida-Aasia (Hiina, Korea ja Jaapani) kultuuridest. Kuigi sisserändajate põhiosa pärines Inglismaalt, oli varasemate Briti päritolu ümberasujate seas palju rahvast ka Šotimaalt koos oma kultuuri sugemetega. Öeldakse, et Uus-Meremaal on rohkem torupilliansambleid kui Šotimaal. Tänu püsivale sisserändele Inglismaalt ja sellele, et paljud noored uusmeremaalased veedavad aega Inglismaal, saamaks 'ülemerelisi' kogemusi, püsib kultuuriline side Uus-Meremaa ja Inglismaa vahel. ==Vaata ka== 297. rida: == Viited == {{viited\|allikad= <ref name="cia">[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/nz.html cia.gov] vaadatud 21.02.11</ref>▼ <ref name="statsgov">[http://www.stats.govt.nz/browse_for_stats/population/estimates_and_projections/NationalPopulationEstimates_HOTPDec10qtr/Commentary.aspx stats.govt.nz] vaadatud 24.05.2011</ref>▼ <ref name="Moriori">{{netiviide \| URL = http://www.teara.govt.nz/en/moriori/1\| Pealkiri = "Origins of the Moriori people"\| Väljaanne = Te Ara – the Encyclopedia of New Zealand\| Kasutatud = 7.03.2011\| Keel = inglise}}</ref>▼ <ref name="I9j6K">Rahvaloenduse andmed. [http://www.geohive.com/cntry/newzealand.aspx GeoHive]. Vaadatud 21.03.2015.</ref> ▲<ref name="cia">[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/nz.html cia.gov] vaadatud 21.02.11</ref> <ref name="eO4L6">[http://www2.stats.govt.nz/domino/external/PASFull/pasfull.nsf/84bf91b1a7b5d7204c256809000460a4/4c2567ef00247c6acc25697a00043f15?OpenDocument Statistics New Zealand]</ref> ▲<ref name="statsgov">[http://www.stats.govt.nz/browse_for_stats/population/estimates_and_projections/NationalPopulationEstimates_HOTPDec10qtr/Commentary.aspx stats.govt.nz] vaadatud 24.05.2011</ref> <ref name="UDERw">http://www.stats.govt.nz/Census/2006CensusHomePage/QuickStats/quickstats-about-a-subject/national-highlights/cultural-diversity.aspx</ref> <ref name="W6G3n">[http://www.stats.govt.nz/browse_for_stats/population/estimates_and_projections/subnational-pop-estimates-tables.aspx stats.govt.nz] vaadatud 24.05.11</ref> <ref name="a8zPv">[http://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2010/01/weodata/weorept.aspx?sy=2007&ey=2010&scsm=1&ssd=1&sort=country&ds=.&br=1&c=196&s=NGDPD%2CNGDPDPC%2CPPPGDP%2CPPPPC%2CLP&grp=0&a=&pr.x=34&pr.y=2 imf.org] vaadatud 21.02.11</ref> ▲<ref name="Moriori">{{netiviide \| URL = http://www.teara.govt.nz/en/moriori/1\| Pealkiri = "Origins of the Moriori people"\| Väljaanne = Te Ara – the Encyclopedia of New Zealand\| Kasutatud = 7.03.2011\| Keel = inglise}}</ref> }}

Uus-Meremaa: erinevus redaktsioonide vahel