Cecilia Payne-Gaposchkin: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P pisitoimetamine using AWB |
||
1. rida:
{{ Teadlane
| nimi = Cecilia Payne-Gaposchkin
| pilt =
| pildiallkiri = Cecilia Payne-Gaposchkin
| sündinud = {{Sünniaeg|1900|5|10}}
15. rida:
| tuntumad_tööd =
| autasud = [[Annie J. Cannoni astronoomiaauhind]] (1934), Rittenhouse' medal (1961), Radcliffe College'i ''Award of Merit'' (1952), Henry Norris Russelli auhind (1976)
| signatuur =
| märkused =
}}
[[Pilt:Cecilia Helena Payne Gaposchkin (1900-1979) (3).jpg|pisi|Cecilia Payne-Gaposchkin töötamas]]
'''Cecilia Payne-Gaposchkin''' ([[10. mai]] [[1900]] [[Wendover]], [[Buckinghamshire]], [[Suurbritannia]] – [[7. detsember]] [[1979]] [[Cambridge (Massachusetts)]], [[USA]]) oli [[Suurbritannia]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] astronoom ja astrofüüsik, kes oma 1925. aasta doktoriväitekirjas pakkus esimesena välja, et tähed koosnevad suures osas [[vesinik]]ust ja [[heelium]]ist.<ref name="cwp-1" />
==Lapsepõlv ja noorpõlv==
29. rida:
==Doktoritöö==
Shapley veenis Payne'i doktoritööd kirjutama, ning 1925. aastal sai Payne esimese teadlasena doktorikraadi astronoomias [[Radcliffe'i Kolledž]]ist (praegu osa [[Harvardi Ülikool]]ist). Tema väitekirja teema oli "Stellar Atmospheres, A Contribution to the Observational Study of High Temperature in the Reversing Layers of Stars".<ref name="math" /> Astronoom [[Otto Struve]] sõnul oli see "kahtlemata briljantseim doktoriväitekiri, mis on astronoomia vallas kunagi kirjutatud".
Payne seostas korrektselt tähtede spektraalklassid nende tegelike temperatuuridega, kasutades [[ionisatsioon]]iteooriat, mille oli välja töötanud India füüsik [[Meghnad Saha]]. Ta näitas, et suure variatiivsuse tähtede spektrijoontes põhjustab erinev ionisatsioonihulk eri temperatuuridel, mitte aga elementide erinev hulk. Ta oletas korrektselt, et [[räni]], [[süsinik]]ku ja tavapäraseid metalle, mille olemasolu näitas [[Päike]]se spektrum, esineb Päikesel umbes samas koguses nagu [[Maa (planeet)|Maal]], ent [[heelium]]i ja eriti [[vesinik]]ku esineb oluliselt suuremal hulgal (vesinikku umbes miljon korda rohkem). Seega näitas tema väitekiri, et vesinik on tähtede põhiline koostisosa.
43. rida:
Pärast doktoriõpet uuris Payne suure heledusega tähti, et mõista [[Linnutee]] struktuuri. Hiljem vaatles ta kõiki tähti, mis olid heledamad kui kümnendik [[tähesuurus|magnituudi]]. Seejärel uuris ta [[muutlik täht|muutlikke tähti]], tehes koos oma abilistega üle 1 250 000 vaatluse. Hiljem laiendati seda tööd [[Magellani Pilved]]ele, lisades veel umbes 2 000 000 vaatlust. Neid andmeid kasutati selleks, et määrata [[täheareng]]u teid. Payne'i ja tema abikaasa muutlike tähtede vaatlused ja analüüsid olid aluseks kogu hilisemale tööle selles vallas.<ref name="cwp-1" />
Payne-Gaposchkin oli teaduslikult tegev kogu elu, veetes kogu akadeemilise karjääri Harvardis. Alguses ei olnud tal ametlikku positsiooni ning 1927–1938 töötas ta Shapley tehnilise assistendina. Ühel hetkel kaalus ta madala staatuse ja viletsa palga tõttu Harvardist lahkumist, ent Shapley püüdis olukorda parandada, ning 1938. aastal sai Payne-Gaposchkin ametinimetuse "astronoom". Hiljem palus ta selle muuta "Phillipsi astronoomiks". Mitte ükski tema Harvardis õpetatud kursusest ei jõudnud ametlikku loengukataloogi enne 1945. aastat.<ref name="cwp-1" />
Kui Harvardi Kolledži Observatooriumi direktoriks sai 1954. aastal [[Donald Menzel]], püüdis ta tema positsiooni parandada, ning 1956. aastal sai Cecilia Payne-Gaposchkinist esimene naine, kes nimetati Harvardi humanitaar- ja reaalteaduste teaduskonnas täisprofessori kohale. Hiljem, kui ta määrati astronoomiaosakonna juhatajaks, sai temast ka esimene naisosakonnajuhataja Harvardis.
90. rida:
==Kirjandust==
*Rubin, Vera (2006), "Cecilia Payne-Gaposchkin" in Nina Byers, Gary Williams (ed.), ''OUT OF THE SHADOWS: Contributions of 20th Century Women to Physics.'' Cambridge: Cambridge University Press (ISBN 978-0-521-82197-1 | ISBN 0-521-82197-5).
* ''Cecilia Payne-Gaposchkin: an autobiography and other recollections'' (1984), välja andnud Payne-Gaposchkini tütar Katherine Haramundanis. (Arvatavasti on selle aluseks 1979. aasta 122-leheküljeline autobiograafia "The Dyer's Hand", mis trükiti eraviisil.)
*Owen Gingerichi intervjuu Cecilia Gaposchkiniga, 5. märts 1968, Niels Bohr Library & Archives, American Institute of Physics, College Park, MD USA, http://www.aip.org/history/ohilist/4620.html
| |||