Vikipeedia

Wernher von Braun: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
P pisitoimetamine using AWB
1. rida:
{{Teadlane
| pilt = [[Pilt:Wernher von Braun.jpg|225px]]
| pildiallkiri =
| sünniaeg = [[23. märts]] [[1912]]
23. rida:
| muu =
}}
'''Wernher Magnus Maximilian Freiherr von Braun''' ([[23. märts]] [[1912]] – [[16. juuni]] [[1977]]) oli [[Saksamaa|Saksa]] ja hiljem [[USA]] raketiteadlane, visionäär.
 
Tema juhtimisel valmis [[Kolmas riik|Natsi-Saksamaal]] esimene [[ballistiline rakett]] [[V2]], mis jõudis ilmselt esimese inimese loodud tehiskehana kosmosesse (kosmose piiriks peetakse 100 km). [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõpus andis ta end koos paljude kaasteadlastega ameeriklastele vangi. Ta viidi salaja koos umbes 1600 teadlase, inseneri ja tehnikuga operatsiooni Paperclip raames Ameerika Ühendriikidesse, kus sai [[naturalisatsioon]]i korras [[USA]] kodakondsuse ning töötas Ameerika [[ICBM]]-programmis, kuni liitus [[NASA]]-ga. Tema töö tulemusena Natsi-Saksamaal jõudsid orbiidile esimesed tehiskaaslased Sputnik ja Explorer 1 ning hiljem Apollo programmi raames esimeste inimeste kuundumine 1969. aastal – ta oli [[NASA]] [[Marshalli kosmoselendude keskus]]e juht ja kuuraketi [[Saturn V]] peaarhitekt.▼
 
▲Tema juhtimisel valmis [[Kolmas riik|Natsi-Saksamaal]] esimene [[ballistiline rakett]] [[V2]], mis jõudis ilmselt esimese inimese loodud tehiskehana kosmosesse (kosmose piiriks peetakse 100  km). [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõpus andis ta end koos paljude kaasteadlastega ameeriklastele vangi. Ta viidi salaja koos umbes 1600 teadlase, inseneri ja tehnikuga operatsiooni Paperclip raames Ameerika Ühendriikidesse, kus sai [[naturalisatsioon]]i korras [[USA]] kodakondsuse ning töötas Ameerika [[ICBM]]-programmis, kuni liitus [[NASA]]-ga. Tema töö tulemusena Natsi-Saksamaal jõudsid orbiidile esimesed tehiskaaslased Sputnik ja Explorer 1 ning hiljem Apollo programmi raames esimeste inimeste kuundumine 1969. aastal – ta oli [[NASA]] [[Marshalli kosmoselendude keskus]]e juht ja kuuraketi [[Saturn V]] peaarhitekt.
 
==Karjäär Saksamaal==
32. rida ⟶ 31. rida:
 
==Karjäär USA-s==
Wernher von Braun sai uued "puhtad" dokumendid [[Paperclip (operatsioon)|operatsiooni Paperclip]] raames ning ta viidi Ameerikasse, kus tema SS-i taust salati üldsuse ees maha. President Truman oli alguses [[Natsionaalsotsialism|natsionaalsotsialistliku]] taustaga teadlaste Ameerikasse toomise vastu, kuid [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] Sputniku üleslennutamine ja külm sõda muutsid ameerika üldsuse meelsust. Ameerikasse viidi peale von Brauni veel üle saja saksa raketiteadlase, kellest paljud läksid vabatahtlikult sattumise hirmus Nõukogude võimu kätte. Ameerikas töötas von Braun esimestel aastatel alarahastatult V2 edasiarendustega, kuid pärast [[Korea sõda|Korea sõja]] algust võimaldati talle ja tema meeskonnale vahendid Redstone-rakettide väljatöötamiseks, kuna kardeti Nõukogude Liidu domineerimist ilmaruumis. Esimene Redstone-rakett (raketi esimeseks astmeks oli V2-raketi arendus), [[Redstone PGM-11]], oli võimeline lennutama tuumalõhkepea rohkem kui 300  km kaugusele. Redstone'i raketipere kanderaketid viisid kosmosesse esimese Ameerika [[Explorer 1|satelliidi]] ja ameeriklasest [[Alan Shepard|astronaudi]] [[Alan Shepard|Alan Shepardi]]i. Pärast [[NASA]] loomist sai von Braunist Marshalli Kosmosekeskuse esimene direktor ja tema juhtimisel töötati välja [[Saturn V]], mis viis inimese Kuule. Kogu Ameerikas töötatud aja jooksul propageeris von Braun kosmoseuurimist ja raketiteadust, Saksamaal oli tal selline tegevus sõjaväe käsul keelatud. Lisaks pidi ta võitlema [[Mittelwerk]]i töökodades toime pandud sõjakuritegudes osalemise süüdistuste vastu. Wernher von Braun tegi kaastööd ka [[Walt Disney]]ga kosmoseteemaliste filmide loomisel. [[1960]] tehti von Brauni elust film "Ma sihin tähtede poole".
 
==Välislingid==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Wernher_von_Braun"