Redaktsioon: 16. aprill 2015, kell 12:22 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 889 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. märts 2019, kell 14:47 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine using AWB Uuem muudatus →
1. rida: {{Taksonitabel \| nimi = Sitsiila nulg \| värv = #{{taksoboksi värvus\|[[taimed]]}} \| seisund = CR \| seisundi_süsteem = IUCN3.1 14. rida: \| sugukond = [[Männilised]] ''Pinaceae'' \| perekond = [[Nulg]] ''Abies'' \| liik = [[Sitsiilia nulg]] \| alamliik = \| binaarne = ''Abies nebrodensis'' 29. rida: == Botaanilised tunnused == [[Pilt:Abies nebrodensis foliage cones.jpg\|~~thumb~~pisi\|~~left~~vasakul\|Okkad ja käbid]] Sitsiilia nulg kasvab looduslikus levilas tavaliselt 10–15 m kõrguseks, [[Tüvi\|tüve]] läbimõõt on 40–60  cm. [[Võra]] on koonusjas ja võrdlemisi lai. Tüve [[puukoor\|koor]] on noortel puudel sile ja helehall, täiskasvanud puul rõmeline, plaatjas, madalate lõhedega.<ref name="IUCNConifers" /> [[Pung]]ad on munaja-koonusja kujuga, siledad, mõnikord kergelt vaigused. [[Võrse]]d on kollakas- kuni hallikasrohelised, soonilised, siledad või kergelt karvased. [[Okas\|Okkad]] asetsevad spiraalselt ja tihedalt, on 1,2–2  cm pikkused, ümarja või kerge sisselõikega tipuga, pealt läikivad ja tumerohelised, alt kahe rohekasvalge õhulõheribaga.<ref name="conifers" /> [[Isasõis]]ikud on rohekaskollased, 15–20  mm pikkused. [[Käbi]]d on silinderjad, ümardunud otstega, 8–10 (20) cm pikkused ja läbimõõduga 3–4  cm, noorelt rohelised, valminult pruunikad. [[Seemned]] on 6–8  mm pikkused, kestast veidi pikema tiivakesega.<ref name="IUCNConifers" /> == Levikuala ja ökoloogia == Sitsiilia nulg on [[Sitsiilia]] saare [[endeem]] ning tema vaid ligi 100 ha suurune levila asub saare põhjaosas, [[Madonie mäed\|Madonie mägede]] nõlvadel, kus ta kasvab 1400–1650 m kõrgusel merepinnast.<ref name="arkive" /> Piirkonnas valitseb soe [[vahemereline kliima]], aastas esineb sademeid keskmiselt 700–800  mm, millest suurem osa langeb talveperioodile. Talvel talub ta külmakraade −12...–18  °C<ref name="hardiness" />. Kasvukohaks on kaljurüngad ja nõlvad, kus kiviste muldade [[lähtekivim (mullateadus)\|lähtekivimiks]] on [[lubjakivi]]. Puuliikidest domineerivad selles piirkonnas [[iilekstamm]] (''Quercus ilex'') ja [[harilik pöök]] (''Fagus sylvatica'').<ref name="IUCNConifers" /> 20. sajandi alguses peeti sitsiilia nulgu väljasurnud liigiks. Varem kogu Madonie mägede piirkonnas levinud nulu populatsioon kahanes drastiliselt intensiivse metsaraie, karjakasvatuse, pinnase [[erosioon]]i, kliima soojenemise ning vähese konkurentsivõime tõttu. 1957. aastal taasavastatud nulgu hakati intensiivselt kasvatama taimekoolides (110 000 istikut), kuid looduslike kasvukohtade vähenemise tõttu ei ole suudetud olemasolevat populatsiooni suurendada. Praegu kasvab looduslikus levilas vaid 30 täiskasvanud puud.<ref name="arkive" /> Olemasolev populatsioon on ümbritsetud piirdeaiaga, et vältida karjakasvatusest tingitud noorte puude hukkumist, kuid kohalikud elanikud on aeda korduvalt lõhkunud. Lisaks karjakasvatusele on suureks ohuks ka metsapõlengud. Seega sõltub populatsiooni ellujäämine suuresti taimeaedades kasvatatud istikutest. [[Kesk-Euroopa]] aedades ja varjulisemates kasvukohtades kasvab sitsiilia nulg kenasti, mis näitab, et loodusliku populatsiooni vähenemine pole tingitud [[geneetika\|geneetilise]] mitmekesisuse puudumisest.<ref name="IUCNConifers" /> Viimastel aastatel on jõudsamalt tegeletud ka liigi säilitamisega, näiteks [[Palermo]] botaanikaaeda on istutatud 40 000 noort puud ning puid on istutatud ka loodusliku levila lähedastesse aedadesse.<ref name="IUCN" /> == Viited ==

Sitsiilia nulg: erinevus redaktsioonide vahel