Hiigelnulg: erinevus redaktsioonide vahel

| värv = #{{taksoboksi värvus|[[taimed]]}}

[[Pilt:Abies grandis 5359.JPG|leftvasakul|pisi|Alumised ja ülemised okkad on erineva pikkusega]]

[[Pilt:Abies grandis bark.jpg|leftvasakul|pisi|Tüvi]]

[[Võra]] on laikoonusja kujuga. [[Võrse]]d on helepruunid, nõrgalt karvased. [[Pung]]ad on purpurjad, rohelised või pruunid, vaigused, ümara kujuga. [[Okas|Okkad]] on 2–6 &nbsp;cm pikkused, kusjuures alumised okkad umbes poole pikemad kui pealmised, lameda ristlõikega, pealt läikivad, tumerohelised, tipuosas sisselõikega, allküljel kaks heledat õhulõheriba.<ref name="conifers"/>

[[Isasõis]]ikud on õitsemise ajal sinakaspunased, purpurjad, oranžikad, kollased või rohekad. [[Käbi]]d on 5–7 (12) cm pikkused ja läbimõõduga 3–3,5 &nbsp;cm, rohelised, purpurjad, tumesinised või hallid. [[Seemned]] on 6–8 &nbsp;mm pikkused, kestast umbes poolteist korda pikema tiivakesega.<ref name="conifers"/>

Hiigelnulg kasvab jõemadalikel, orgudes ja mäenõlvadel [[Kanada]] [[Briti Columbia]] lõunaosast kuni [[Ameerika Ühendriigid|USA]] loodeosani. Levikuala on jagunenud rannikupiirkonnaks ja sisemaa piirkonnaks, mis on üksteisest ligi 220 &nbsp;km kaugusel. Rannikupopulatsioon kasvab piki [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] rannikut ligi 1200 &nbsp;km pikkuse vööndina Briti Columbia edelaosast kuni [[Sonoma maakond|Sonoma maakonnani]] [[California]]s. Sisemaa populatsioon ulatub [[Okonogan]]i ja [[Kootenay]] järve juurest Briti Columbias kuni [[Idaho]] keskosani, pikkusega umbes 600 &nbsp;km. Rannikupopulatsioon kasvab põhjaosas 0–305 m ja lõunaosas 0–1525 m kõrgusel üle merepinna. Sisemaa põhjaosas kasvab hiigelnulg 180–305 m kõrgusel niisketes jõeorgudes, kus on küllalt kõrge [[pinnasevesi|pinnaseveetase]]. Kõrgemal kui 460 m asendab [[õilis nulg]] hiigelnulu okaspuu segametsades. [[Kaskaadid]]es tõuseb hiigelnulg kuni 1830 m kõrgusele.<ref name="fed1"/>

Hiigelnulu levila kliimat mõjutab oluliselt Vaikse ookeani lähedus, mis muudab talved pehmeks ja sademeterohkeks. Aasta keskmine sademete hulk on vahemikus 510–2540 &nbsp;mm, enim sajab Vancouveri saare lääneosas ja kõige vähem [[Washingtoni osariik|Washingtoni osariigi]] lääneosas. 15–25% sademetest esineb [[vegetatsiooniperiood]]il, maist kuni augustini. Lund sajab aastas paarist sentimeetrist rannikupiirkonnas kuni 1,27 meetrini sisemaa mägedes. [[Aasta keskmine õhutemperatuur]] on vahemikus 6...10 &nbsp;°C, kasvuperioodil 14...19 &nbsp;°C. Külmavaba periood on vahemikus 60–250 ööpäeva, sisemaa mägedes võib negatiivseid [[õhutemperatuur]]e esineda kõikidel kuudel aastas. Jaanuari miinimumtemperatuurid langevad rannikupiirkonnas harva alla −12 ja sisemaapiirkonnas harva alla −20 &nbsp;°C.<ref name="fed1"/>

Hiigelnulg kasvab oma levilas eelkõige parasniisketel [[muld]]adel, kaaspuuliikidest domineerib kuivematel muldadel [[harilik ebatsuuga]] ning niiskematel pinnastel [[läänetsuuga]] ja [[hiigel-elupuu]]. Hiigelnulg kasvab võrdselt hästi muldadel, mis on moodustunud erinevatest [[Lähtekivim (mullateadus)|lähtekivimitest]], mille hulka kuuluvad [[liivakivi]], [[vulkaaniline kivim|vulkaanilised kivimid]], [[graniit]] ja [[gneiss]]. Rannikupiirkonnas ja Willamette'i orus Oregonis kasvab ta peamiselt sügavatel, toitaineterikastel [[jõesete]]test moodustunud niisketel muldadel, mis asuvad jõemadalikel ja orgude põhjas. Sisemaal kasvab hiigelnulg kõige paremini parasniisketel orgude põhjas olevatel [[mineraalaine]]terikastel muldadel, õhukestel mäeseljandike kasvupinnastel ja puhastel [[pimss|pimsist]] moodustunud muldadel. Kuigi hiigelnulg eelistab parasniiskeid kasvukohti, talub ta üsna hästi nii kuivemat pinnast kui ka kõrget [[pinnasevesi|pinnasevee]] taset ja üleujutusi.<ref name="fed1"/>

[[Pilt:Abies grandis - Haliaeetus leucocephalus.jpg|thumbpisi|Valgepea-merikotkas hiigelnulul]]

[[Pilt:Abies grandis seedling.JPG|pisi|leftvasakul|uprightpüsti|Noor [[seemik]].]]

Hiigelnulg on [[ühekojaline taim|ühekojaline]] okaspuu ning paljuneb [[seeme|seemnete]] abil. Käbikandvus algab tavaliselt 20-aastastel puudel ning suureneb aastatega järk-järgult. Tolmlemine toimub madalatel kõrgustel rannikupiirkonnas märtsi lõpust kuni mai keskpaigani ning sisemaa kõrgematel kasvukohtadel juunis. Käbid valmivad samal aastal augustist septembrini. Seemned hakkavad varisema umbes kuu aega peale käbide valmimist. Valminud käbid lagunevad, vabastades seemned ning neist jääb okstele vaid püstine roots. 80% seemnetest on varisenud oktoobri lõpuks. Head seemneaastad korduvad kahe kuni nelja aasta järel. Ühe seemne mass on vahemikus 15,8–38,2 &nbsp;mg.<ref name="fed1"/>

Hiigelnulg toodi Euroopasse 1830. aastal ja Eestisse [[19. sajand]]i lõpus, [[20. sajand]]i alguses. [[Kesk-Euroopa]]s hästi kasvava hiigelnulu kasvatamine Eesti sisemaal ei ole tema külmakartlikkuse tõttu kuigi perspektiivikas. Külmakahjustused tekivad puudel, kui õhutemperatuurid langevad alla −18...–23 &nbsp;°C<ref name="hardiness" />. Kasvatamist võiks katsetada [[Lääne-Eesti]] saartel ja rannikupiirkonnas. Eestis kasvavad suuremad hiigelnulud [[Tallinna Botaanikaaed|Tallinna Botaanikaaias]], kus 5-puulise grupi kõige suurema isendi kõrgus on 19 m ja võra laius 4–6 m.<ref name="duurimused" /> Üks 9 m kõrgune (2004. aasta andmed) puu kasvab ka [[Tartu Ülikooli Botaanikaaed|Tartu Ülikooli botaanikaaias]].<ref name="okaspuud" />