Nauru: erinevus redaktsioonide vahel

Saare [[pindala]] on 21,30 km&sup2nbsp;km². On nimetatud ka teisi arve, millest väikseim on 20,7 km&sup2nbsp;km². Ta on pindala poolest maailma riikide seas 192. kohal (väiksemad on ainult [[Vatikan]] ja [[Monaco]]). Nauru [[rannajoon]]e pikkus on umbes 30  km.

[[Pilt:Nauru-Hauptkarte.png|pisi|300px|]]

Saar asub [[Vaikne ookean|Vaikses ookeanis]] umbes 42–53  km [[ekvaator]]ist lõuna pool. [[Geograafilised koordinaadid]] on {{koord_dm|0|32|S|166|55|E|type:isle}}.

Nauru [[territoriaalmeri|territoriaalmere]] laius on 12 [[meremiil]]i ja pindala umbes 570  km².

Majandusvööndi pindala on 308 480  km². Majandusvöönd piirneb idas Kiribati majandusvööndiga (290  km [[Banaba saar]]eni) ja põhjas Marshalli Saarte majandusvööndiga (600  km [[Eboni atoll]]ini). [[Erimajandusvöönd]]i laius on 200 meremiili.

Kaugemad naabrid on Mikroneesia Liiduriigid ([[Kosrae]]) loodes, Saalomoni saared edelas, [[Paapua Uus-Guinea]] ([[Bismarcki saarestik]]) läänes ja [[Tuvalu]] kagus. [[Austraalia]] on rohkem kui 4000  km kaugusel kagus.

Et Nauru asub [[ekvaator]]i vahetus läheduses on aasta keskmine temperatuur 27  °C. See kõigub kuude lõikes ainult 1 °C ulatuses. Ööpäeva keskmine temperatuur kõigub 24,4 °C ja 33,9 °C vahel.

[[Passaat|Passaadid]] puhuvad saarele aasta läbi [[sademed|sademeid]]. [[Aasta keskmine sademete hulk]] on umbes 2000  mm. Suur osa neist langeb [[mussoon]]ihooajal novembrist veebruarini. Aastane sademete hulk on kõikunud 104  mm ning rohkem kui 4572  mm vahel. [[Põud|Põuad]] esinevad suhteliselt sageli. Viimase saja aasta jooksul on esinenud mitu üle aasta pikkust kuivaperioodi. [[El Niño]] toob kaasa vihmasema ja tormisema vihmaperioodi, [[La Niña]] tekitab kuivemad kuivaperioodid ja sageli pikad põuad. Põudasid on pandud ka taimedeta maastiku tekitatud [[ahjuefekt]]i arvele.

2016. aastal oli [[rändeiive]] –13,2 promilli <ref name="USA Luure Keskagentuuri ülevaade">[https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/geos/nr.html USA Luure Keskagentuuri ülevaade.]</ref>

2016. aasta andmetel sündis 0,83 poissi 1 tüdruku kohta. Alla 15-aastaste seas oli poiste ja tüdrukute vahekord 0,77:1. 15–24-aastaste seas oli meeste ja naiste vahekord 1,02:1. 25–54-aastaste seas oli meeste vahekord naistega 1,01:1 ja 55–64-aastaste seas 0,64:1. 65-aastaste ja vanemate seas oli vahekord 0,63:1. Kogu rahvastikus oli meeste ja naiste vahekord 0,89:1 <ref>[https://www.cia.gov/library/publications/resources/the-world-factbook/geos/nr.html name="USA Luure Keskagentuuri ülevaade.]<"/ref>

Nauru on kõige suurema [[rasvumus]]ega rahvastikuga riik. 97% meestest ja 93% naistest on ülekaalulised. <ref name="UsZYk" /> Üle 40% saareelanikest on [[Suhkurtõbi|suhkruhaiged]]. Keskmine oodatav eluiga sünnihetkel on meestel 58 aastat ja naistel 65 aastat (2005).

Nauru sisemajanduse kogutoodang oli 2010. aastal 39,2 miljonit dollarit. <ref>http://nauru.prism.spc.int/economic/economic-general Nauru statistikabüroo.</ref>

Sisemajanduse kogutoodang [[ostujõu pariteet|ostujõu pariteedi]] järgi oli 2005. aastal hinnanguliselt 60 miljonit [[USA dollar]]it. <ref name="CIA-2007" />

[[Sisemajanduse kogutoodang inimese kohta]] ostujõu pariteedi järgi oli 2005. aastal hinnanguliselt 5000 USA dollarit. <ref name="CIA-2007" />

Aastal 1991 näitas FAO projekt ''Projet de développement de l'aquaculture dans le Pacifique'', et piimkala ja tilaapia kooseksisteerimine on võimalik. Samal ajal rakendus Taiwani projekt kalakasvatuse intensiivistamiseks, kuid finantsilistel põhjustel jäi see katki. Aastal [[1998]] introdutseeriti Buada laguuni tilaapia ''Oreochromis niloticus'', mis olid [[Fidži|Fidžil]]l osutunud maitsvateks.