Redaktsioon: 20. veebruar 2019, kell 23:17 redigeeri 87.119.182.97 (arutelu) Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Viimane redaktsioon: 18. märts 2019, kell 17:50 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 921 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus
40. rida: '''Northrop F-20 Tigershark''' oli erafinantseeringute toel valminud kerge [[hävituslennuk]], mille kavandas ja ehitas valmis [[Northrop]]. Selle väljatöötamine sai alguse 1975. aastal ning algselt oli see jätkuarendus [[Northrop F-5\|Northrop F-5E Tiger II]]-st. F-20-le paigaldati F-5E kahe mootori asemel üks modernsem mootor, mis oli suurema võimsusega kui kaks varasemat F-5E mootorit kokku. Uus mootor parandas märkimisväärselt F-20 lennuomadusi. Lisaks oli F-20-l ka modernsem [[avioonika]], mille hulka kuulus võimsam ja võimekam radar. F-20 oli võrreldes F-5E-ga märgatavalt kiirem, sellel ~~oli~~olid ~~väljaspoole~~väljapoole piloodi vaatevälja ulatuvad (BVR) paremad õhk-õhk-tüüpi ~~rakettid~~raketid ning täiuslikumad õhk-maa-tüüpi raketid. F-20-le sai paigaldada enamikku USA lennukirakettidest. Nende täiustuste abil sai F-20 konkurentsivõimeliseks ka kaasaegsete hävituslennukitega nagu [[General Dynamics F-16 Fighting Falcon]], sest see oli hinnalt palju odavam ja ka väiksemate ülalpidamiskuludega.<ref name=":1">Johnsen 2006, lk 92-98</ref> == Arendus == Enamus F-20 arendusest tehti [[Ameerika Ühendriikide Kaitseministeerium\|Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi]] projekti "FX" kohaselt. Projekt nägi ette arendada hävituslennukeid, mis oleksid võimelised võitlema tolleaegsete uusimate [[Nõukogude Liit\|Nõukogude Liidu]] hävituslennukitega, jättes samas välja eesrindlikumad tehnoloogiad, mida kasutati [[Ameerika Ühendriikide õhuvägi\|Ameerika Ühendriikide õhuväe]] enda lennukitel.<ref name=":1" /> FX projekt oli USA Carteri administratsiooni militaarekspordi poliitika tulemus, mille eesmärk oli pakkuda välisriikidele müügiks kõrgekvaliteedilist sõjavarustust riskimata sellega, et USA parim tehnoloogia satuks Nõukogude Liidu kasutusse. Northropil olid F-20-ga suured lootused rahvusvahelisel lennundusturul, aga pärast [[Ronald Reagan\|Ronald Reagani]] presidendiks ~~valimist~~saamist toimunud poliitilised muutused tähendasid, et F-20 pidi hakkama konkureerima teiste lennukitega nagu näiteks F-16, mis oli USA õhujõudude uusim hävituslennuk. F-20 arendusprogramm suleti 1986. aastal pärast seda, kui kolm [[prototüüp]]i oli valmis ehitatud ja neljas oli osaliselt valmis. <ref name=":1" /> == Tehniline lahendus == Põhiline tehniline muutus varasemate F-5E ja F-5G versioonidega oli F-20-el ühe General Electric F404 mootori kasutamine, mis oli algselt kavandatud [[McDonnell Douglas F/A-18 Hornet\|F/A-18 Hornetile]].<ref name=":0">Martin and Schmidt 1987, lk 4</ref> Uus mootor andis 60% rohkem tõukejõudu, kui kaks F-5E General Electric J85 mootorit suutsid kokku anda.<ref>Martin and Schmidt 1987, lk 12</ref> See parandas lennuki tõukejõu ja kaalu suhet 1st 1,13ni. Uus mootor andis suurimaks tippkiiruseks üle 2 Machi, lennulagi tõusis 16 800 meetrini ning esialgne lennuki tõusukiirus oli 16 100 meetrit minutis.<ref name=":2">Donald 1997, lk 708.</ref><ref name=":3">Johnsen 2006, lk 94, 96</ref> Tiiva profiil jäi samaks. nagu oli F-5E-l, aga modifitseeritud lennuki tiivamehanismid eeltiivad (''leading edge extensions – LEX'') olid uued, mis parandasid tiiva suurtel kohtumisnurkadel tõstejõu koefitsienti umbes 12%, kuigi tiiva pindala suurenes ainult 1,6%. Algne lennuk reageeris tõusult laskumisele üleminekul küllaltki aeglaselt, sellepärast suurendati stabilisaatori pindala 30% võrra. Lisati ka uus kahe kanaliga ''fly-by-wire'' (FBW) ~~juhtimis-süsteem~~juhtimissüsteem. Lennuki pöörangu kiiremaks sooritamiseks ja pööranguraadiuse vähendamiseks andis modifitseeritud eeltiib 7% võrra 20 kraadini sekundis parema tulemuse. Püsiv pöörangukiirus 0,8 Machi ja 4572 m kõrgusel tõusis 11,5 kraadini sekundis, mis oli võrreldav F-16 tulemusega 12,8° sekundis. Ülehelikiiruselised pöörangukiirused olid 47% suuremad kui F-5E-l.<ref name=":0" /> F-20 konstruktsioonis võeti rohkem kasutusele ka [[Komposiitmaterjal\|komposiitmaterjale]].<ref name=":0" /> Lennuki arendamise ajal asendati mitmed metallpinnad klaaskiudkomposiidiga ning tehti ka palju mehaaniliste osade uuendusi.<ref>Anderson, David. [https://books.google.ee/books?id=HuMDAAAAMBAJ&pg=PA145&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false "Why the F-20 isn't selling."] ''Popular Mechanics'', March 1986, lk 145</ref> F-20 avioonika oli täiesti uus ning eelmistest lahendustest oluliselt rohkem täiustatud. General Electric AN/APG-67 mitmerežiimiline radar oli andurite komplekti süda, mis pakkus laia valikut õhk-õhk ja õhk-maa tüüpi jälgimise režiime. F-5 elektromehaaniline navigatsioonisüsteem asendati täiesti elektroonilisega, mis põhines ringlaser güroskoobil. Aeg, mis kulus alates mootori käivitamisest kuni õhkutõusuni, vähenes umbes 22 sekundini ning Northrop hooples, et sellel lennukil oli kõikidest kaasaegsetest lennukitest kõige lühem stardiaeg.<ref>[https://books.google.ee/books?id=HuMDAAAAMBAJ&pg=PA145&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false "Why the F-20 Isn't Selling."] ''Popular Mechanics'', 163(3), March 1986, lk 145</ref> F-5 lenduri kabiin tehti täielikult ümber – näidikutepaneeli põhiosad oli suur [[HUD]] (''Head-Up Display'') ja kaks ühevärvilist mitmefunktsionaalset ekraani ning lisaks terviklik ''hands-on-throttle-and-stick'' (HOTAS) juhtimis-süsteem. Enamik avioonikast oli lubaduse järgi usaldusväärsem kui ükskõik millisel teisel lennukil, mis sellel ajal relvastuses olid.<ref>Binkin 1986, lk 95</ref> == Tehnilised ~~näitajad~~andmed == ~~Andmed~~Andmete ~~pärinevad~~allikad: ''"Northrop F-5/F-20/T-38"''<ref name=":3" />, "''The Complete Encyclopedia of World Aircraft"''<ref name=":2" /> '''<big>F-20 üldised omadused</big>'''

F-20 Tigershark: erinevus redaktsioonide vahel