Ferromagnetism: erinevus redaktsioonide vahel

Ajalooliselt nimetation ''ferromagnetiks'' nimetatud iga materjali, millel oli omadus iseeneslikult magneetuda: summaarne magnetmoment välise magnetvälja puudumisel. See üldine definitsioon on siiamaani tavakasutuses. Viimasel ajal on kindlaks tehtud eri klassi iseeneslikku magnetiseerumist juhul, kui esineb rohkem kui üks magnetiline ioon elementaarraku kohta materjalis. Sellest tuleneb "ferromagnetismi" rangem definitsioon, mida kasutatakse ferrimagnetismist eristamiseks. Materjal on "ferromagneetik" täpsemas mõttes ainult, kui ''kõik'' magnetilised ioonid annavad positiivse panuse summaarsesse magnetiseerumisse. Kui osad magnetilised ioonid ''vähendavad'' summaarset magnetiseerumist (kui nad on osaliselt ''vastupidiseltvastupidi'' suunatud), siis on materjal ''ferrimagneetik''.<ref name="4Jy9N" /> Kui joondunud ja vastupidiseltvastupidi joondunud ioonide momendid on täielikus tasakaalus, nii et summaarne magnetiseerumus oleks null olenemata magnetilisest korrastatusest, siis on aine [[antiferromagnetism|antiferromagneetik]]. Need joondumise efektid toimuvad ainult allpool teatud kriitilist [[temperatuur]]i, mida kutsutakse [[Curie punkt|Curie temperatuuriks]] (ferromagneetikute ja ferrimagneetikute puhul) või [[Neeli temperatuur]]iks (antiferromagneetikute puhul).

Ferromagnetilised omadused ei sõltu ainult keemilisest koostisest, vaid ka kristallstruktuurist ja mikroskoopilisest korrastatusest. Ferromagnetiliste omadustega sulamid, mille koostises pole ferromagneetikuid, kutsutakse [[Fritz Heusler]]i järgi [[Heusleri sulam]]iteks. VastupidiseltVastupidi on olemas magnetiliste omadusteta sulameid, mis koosnevad ainult ferromagnetilistest metallidest, näiteks [[roostevaba teras]].

Amorfseid (mitte-kristallilisimittekristallilisi) ferromagnetilisi metalli sulameidmetallisulameid saab teha järsu [[karastamine|karastamisega]] (jahutamine) vedelast sulamist. Nende sulamite omadused on isotroopilised (ei ole määratud kristalli suunaga); tulemuseks on madal koertsitiivsus, madal [[hüsterees]]i kaotus, suur läbilaskvus ja kõrge elektriline takistus. Tüüpiliseks näiteks on ülemineku metall-poolmetall sulam, mis koosneb 80% ülemineku metallidestüleminekumetallidest (tavaliselt Fe, Co või Ni) ja poolmetallist ([[Boor|B]], [[Süsinik|C]], [[Räni|Si]], [[Fosfor|P]] või [[Alumiinium|Al]]), mis alandab sulamistemperatuuri.

Täidetud [[elektronkiht|elektronkihiga]] materjalis elektronide summaarne dipoolmoment on null, sest spinnid on üles/alla paarides. Ainult osaliselt täidetud elektronkihtidega aatomid saavad omada summaarset magnetmomenti, seega ferromagnetism esineb ainult materjalides, millel on osaliselt täiedetudtäidetud elektronkihid. [[Hundi reegel|Hundi reeglist]] lähtuvalt esimesed elektronid elektronkihis omavad samasuunalist spinni suurendades summaarset dipoolmomenti.

[[Pilt:Electromagnetic dynamic magnetic domain motion of grain oriented electrical silicon steel.gif|thumb|Teraliselt orienteeritud elektrilise terase dünaamiline magnetiliste domeenide elektromagnetiline liikumine.]]

[[Pilt:Non Oriented Electrical Silicon Steel.png|thumb|Ilma orientatsioonita teralise terase domeenide orientatsioonid pildistatud magnetilis-optilise sensoriga ja polariseeriva mikroskoobiga.]]

[[Pilt:Magnetic domains of non oriented silicon or electrical steel.png|thumb|Mitte-orienteeritudMitteorienteeritud elektrilise terase magnetilised domeenid (salvestatud CMOS-MagView-'ga).]]

[[Pilt:Weiss-Bezirke1.png|thumb|Metalli pinna [[KerrKerri mikrograaf]], mis näitab magnetilisi domeene. Rohelised ja punased triibud mikrokristallide terade sees on domeenid. Punaste domeenide magnetväli on vastupidine roheliste domeenide magnetväljast.]]