Rootsi: erinevus redaktsioonide vahel

{{Image label|x=0.45|y=0.72|scale={{{width|350}}}|text='''[[Västerbotteni lään|Västerbotten]]'''}}

{{Image label end}}

=== Riigikord ===

Rootsis kehtib [[konstitutsiooniline monarhia]].

 

=== Keskaeg ===

Pärast ristiusustamist [[12. sajand]]il riik ühendati ning selle keskuseks olid [[Östergötland]]i ja [[Västergötland]]i [[põllumajandus]]likud alad, hiljem ka [[Läänemeri|Põhja-Balti]] veeteed ja [[Soome laht]]. [[1252]] tunnistas [[Rooma paavst]] [[Birger Jarl]]i ühendatud Rootsi kuningana, sellest ajast loetakse ka ühtse Rootsi riigi tekkimist. 13. sajandil osales Rootsi [[Rooma paavst]]i väljakuulutatud [[Põhjala ristisõjad|Põhjala ristisõdades]], koloniseerides järk-järgult Soome territooriumi. Keskajal laienes Rootsi põhjapoolsetesse [[Lapimaa]] ja [[Norrbotten]]i aladele, [[Skandinaavia poolsaar]]ele ning tänapäevase [[Soome]] alale. [[Soome]] oli osa Rootsist [[13. sajand]]ist kuni [[1809]]. aastani.

 

[[1389]] ühendati [[Norra]], [[Taani]] ja Rootsi [[Kalmari unioon]]iga ühe kuninga võimu alla. Pärast mitut sõda ja vaidlusi nende riikide vahel otsustas kuningas [[Gustav I Vasa]] aastal [[1521]] eralduda ning lõi rahvusriigi, mida peetakse tänapäevase Rootsi algusajaks. Pärast katoliiklusest keeldumist viis ta läbi protestantliku reformatsiooni (vt [[Reformatsioon Rootsis]]. Gustav I Vasat peetakse Rootsi ''rahvusisaks''.

 

{{Vaata|Rootsi-Poola sõjad}}, ''[[Rootsi-Poola sõda (1600–1611)]]''

 

=== Suurvõim ===

{{vaata|Rootsi suurvõimu ajastu}}

[[17. sajand]]il tõusis Rootsi üheks [[Euroopa]] suurvõimudest tänu edukale osalemisele [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastases sõjas]] [[Gustav II Adolf]]i juhtimisel ning sõdades [[Poola]]ga [[Karl X Gustav]]i juhtimisel. Sel ajal sai Rootsist tähtis jõud [[Põhja-Euroopa]]s, kuid selle võim ei olnud nii mõjukas kui teistel [[Euroopa]] juhtriikidel. Rootsi sai ka mitu võimsat vaenlast ja suurvõimu staatus lagunes [[18. sajand]]il.

 

1930. aastateks oli Rootsis välja kujunenud [[Euroopa]] üks kõrgemaid elustandardeid.

 

 

Pärast sõda hakkas Rootsi ära kasutama industrialiseeritust, sotsiaalset stabiilsust ja [[Loodusvarad|loodusvarasid]], tehes võimalikuks [[majandus]]e arenemise, et aidata [[Euroopa]] ülesehitust, tehes Rootsist ühe rikkama riigi maailmas aastaks [[1960]]. Rootsi osales [[Marshalli plaan]]is, kuid jäi neutraalseks [[Külm sõda|külma sõja]] ajal ega ole praegugi ühegi sõjalise liidu liige.

== Kultuur ==

{{vaata|Rootsi kultuur}}

Rootsist on pärit palju maailmakuulsaid [[kirjanik]]ke, näiteks [[August Strindberg]] ja [[Astrid Lindgren]] ning [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinnaga]] pärjatud [[Selma Lagerlöf]] ja [[Harry Martinson]]. Kokku on rootsi kirjanikud võitnud 7 Nobeli kirjandusauhinda. Rootsi tuntumad [[maalikunstnik]]ud on [[Carl Larsson]] ja [[Anders Zorn]] ning [[skulptor]]id [[Carl Milles]] ja [[Tobias Sergel]]. Rahvusvaheliselt tuntud on ka rootsi [[filmikunst]]i esindajad [[Ingmar Bergman]], [[Greta Garbo]], [[Ingrid Bergman]] ja [[Max von Sydow]]. Palju tähelepanu on saanud rootsi [[popmuusika]], sealhulgas [[ABBA]]. Rootsi lavamuusika keskuseks on 1773. aastast tegutsev Rootsi esindusooper, mis kaasajal kannab nime [[Kuninglik Teater]].

 

* [http://www.scb.se/ Statistika Keskbüroo]

* [http://www.sweden.se/ Rootsi Instituudi infoportaal]

* [http://citeseerx.ist.psu.edu/viewdoc/download?doi=10.1.1.201.9401&rep=rep1&type=pdf Johan Lagerlöf, Krister Pallin, Doctrine and Command in the Swedish Armed Forces]