E-vitamiin: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P link par (+ masintoim) using AWB |
||
57. rida:
|- bgcolor="#ffeedd" |
| colspan="2" | Sisaldus 100 g kohta:<ref name="toit" />
*[[nisuiduõli]] – 149,4
*[[sojaõli]] – 94,64
*[[rapsiõli]] – 45,80
*[[päevalilleseemneõli]] – 41,08
*[[mandliõli]] – 39,20
*[[päevalilleseemned]] – 35,17
*[[mandel]] – 26,87
*[[Kreeka pähkel]] – 23,57
*[[korea seedermänd|korea seedermänni]] [[seemned]] – 20,48
*[[oliiviõli]] – 15,29
*[[sarapuupähkel]] – 15,03
*[[maapähkel]] – 8,33
*[[india pähkel]] – 6,6
*[[lõhe]] – 3,90
*[[munad (toiduaine)|munad]] (keedetud või praetud) – 1,85
*[[spargelkapsas]] (keedetud) – 1,70
*[[kiivi (vili)|kiivi]] – 1,46
*[[porgand]] – 0,66
*[[tomatid]] – 0,66
|-
|}
[[Pilt:RRR alpha-tocopherol.png|pisi|Alfatokoferooli ''RRR'' [[stereoisomeer]]]]
[[Pilt:VitE.png|pisi|Tokoferoolid ja tokotrienoolid]]
'''E-vitamiin''' ehk '''vitamiin E''' ehk '''tokoferoolid''' on E-vitamiini laadset toimet avaldavate ainete koondnimetus, ka bioaktiivsete biomikromolekulide rühm ja asendamatu [[rasvlahustuvad vitamiinid|rasvlahustuv vitamiin]] (al [[1983]])<ref name="M9Wnd" />, mille vormid on lähedase ehituse, [[antisteriils]]e, [[antikoagulant]]se ja ka [[antioksüdant]]se toimega rasvlahustuvad ühendid. E-vitamiin on biomembraanide (ka [[kloroplast]]ide membraanide) oluline koostisosa.
Eksogeenne E-vitamiin on mikrokogustes igapäevaselt vajalik paljude [[organism]]ide mitmete normaalsete füsioloogiliste protsesside toimimiseks. Selle täielik puudumine (ka [[bioaktiivsus]]e minetanuna) toidus või kestev defitsiit, aga ka [[vitamiinipreparaadid|vitamiinipreparaatide]] liigmanustamine võib olla organismile kahjulik ja koguni ohtlik, põhjustades haiguslikke seisundeid.
Olenevalt kogustest võivad tokoferoolid, osaledes nii rakkude signalisatsioonis kui ka [[geen]]ide ekspressiooni regulatsioonis, käituda [[prooksüdant]]idena.<ref name="2oSIq" />
91. rida:
*[[Chemical Abstracts Service'i number|CAS-number]] 10191-41-0.
E-vitamiini vorme nimetatakse [[tokoferoolid]]eks ja [[tokotrienoolid]]eks. E-vitamiinid ja nende vitameerid, derivaadid ja isomeerid ning analoogid võivad olla looduslikud või puhtsünteetilised. Looduslikule vormile viitavad eesliited ''RRR''- või ''d''- keemilise nimetuse ees. Sünteetilisi vorme tähistab vähemalt üht S-tähte sisaldav eesliide või eesliited ''dl''- ja ''all-rac''-.
===Looduslikud vitameerid===
E-vitamiini looduslikke [[vitameer]]e on kaheksa.<ref name="qvhJR" /> Nende biosüntees toimub valdavalt kahel teel: tokoferooli ja tokotrineooli rada pidi.
* 4 tokoferooli (α-, β-, γ- ja δ-isomeer)
192. rida:
==Biokeemilised indiviidid (inimene)==
==Saamine ja depood==
Inimene saab E-vitamiini järgmiste protsesside tulemusena. Taimsete saaduste koostises seedekulglasse sattuvad [[tokoferüülestrid]] lõhustatakse [[pankreas]]e [[esteraas]]ide toimel. [[Tokoferool]]id imenduvad passiivse [[difusioon]]ina [[peensool]]e keskosast ja satuvad totaalses enamikus [[lümf]]i. Imendumine sõltub toidurasvade seedimisest ja imendumisest, [[sapphape]]test.
Imendumist soodustab [[seleen]] pankrease töö soodustamise kaudu.
207. rida:
E-vitamiin on peamine lipofiilses, seega hapnikurikkaimas keskkonnas (biomembraanid, vere lipoproteiinid, rasvkoerakud jne) töötav [[antioksüdant]] inimorganismis. Ta on primaarne kaitse lipiidide [[peroksüdaas]]i vastu, takistades PUFA-de oksüdatsiooni. E-vitamiin püüab vabu radikaale ja blokeerib radikaalilisi ahelprotsesse.
* Andes hapniku vabadele radikaalidele elektroni, blokeerib ta vabade radikaalide [[elektron]]i eemaldava toime PUFA-le,
* Kontrollides/reguleerides lipiidide peroksüdaasi, kaitseb biomembraanide, mitokondrite jt struktuuride ehituslik-funktsionaalset terviklikkust. Eriti oluline on tema antioksüdantne toime PUFA-de rikastes kudedes (närvikude, reetina) ja hapnikuga vahetult interakteeruvates kudedes/rakuorganellides (kopsud, mitokondrid).
Teda abistavad antioksüdantses rollis C-vitamiin ja [[glutatioon]]. Nimelt, E-vitamiini reageerimisel hapniku vabade radikaalidega tekib elektroni loovutanud E-vitamiinist vaba-radikaaliline vorm. See redutseeritakse C-vitamiini või glutatiooni toimel tagasi algvormi (redutseerijana tuleb arvesse ka [[tsüsteiin]]).
234. rida:
* enneaegset vananemist.
Krooniline defitsiit tingib ka neuroloogilist sündroomi – progressiivse neuropaatia – teket.
=== E-vitamiini vaegus ===
[[E-vitamiinivaegus|E-vitamiini vaegus]] kuulub RHK-10 alamjaotisse: [[E56.0]].
===Toitumusliku staatuse määramine===
243. rida:
E-vitamiini normsisaldus veres on eati järgmine:
* lastel 5–8
* noorukitel 5–9
* täiskasvanutel 6–16
* vastsündinutel 4
==Manustamine==
[[Soovitatav päevane kogus|RDA]] (soovitatav päevane kogus):
* '''meestel''' 10–15
* '''naistel''' 9–15
* '''lastel''' 5–7
* '''rasedatel''' ja '''imetavatel emadel''' 10–15
1
E-vitamiini manustamisel tuleb silmas pidada kolmetasemelist lähenemist:
* absoluutne tagatav miinimum peab olema 10–15
* tervise optimaalseks tagamiseks nüüdisajal kuni 100
* terapeutiline tase algab 300
''d-α-tokoferooli'' lisatarbimine on hädavajalik PUFA-de suuremate koguste tarbimisel ja E-vitamiini defitsiidi sümptomite ilmnemise korral.
''d-α-tokoferooli'' toime on efektiivsem manustamisel koos [[inositool]]i, [[seleen]]i, [[
Tema oskuslik ja adekvaatne manustamine võib ravi ühe komponendina olla efektiivne [[arteroskleroos]]i, müokardiinfarkti, stenokardia, [[veresoon]]te [[tromboos]]i, [[aneemia]], [[osteoporoos]]i, [[diabeet|diabeedi]], [[insult|insuldi]], [[katarakt]]i, [[tsüstiline fibroos|tsüstilise fibroosi]], [[nefriit|nefriidi]], [[gastriit|gastriidi]], [[allergia]] jne korral.
286. rida:
|}
Toksilisust normaalsel tarbimisel ei esine. Päevase ohutu koguannuse ülempiir korduval manustamisel on 800
Toksilisuse esmasümptomid on lihasnõrkus, peavalu, kõhulahtisus.
Tugeva toksilisuse nähud on stomatiit, kreatinuuria, nõgeslööve, K-vitamiini imendumishäired, vaginaalne verejooks, nägemishäired.
312. rida:
|}
E-vitamiini ühendeid kasutatakse ka kosmeetikavahendites ning [[söödalisandid|söödalisanditena]] ja [[ravimpreparaat]]idena jpm.
===Meditsiinis===
*[[1930]]ndatel töötas Kanada meditsiinidoktor [[Wilfrid E. Shute]] koos venna dr [[Evan V. Shutega]] välja E-vitamiini [[megavitamiiniteraapia]] protokolli (''Shute protocol'') loodusliku E-vitamiini megadoosides manustamiseks südameveresoonkonna häiretega seonduvate seisundite ravil.
*[[2012]]. aastal tehtud [[loomkatsed]] [[rott
Mõned perekondlikud haiguslikud seisundid võivad sõltuda E-vitamiiniprepraatide terapeutilistes doosides regulaarsest manustamisest (1986).<ref name="y61jX" />
325. rida:
! Haigus !! Terapeutline doos
|-
|style="text-align:center"|[[Abeetalipoproteineemia]] || style="text-align:center"|100
|-
|style="text-align:center"|[[E-vitamiini valikuline imendumishäire]] || style="text-align:center"|20
|-
|style="text-align:center"|[[Tsüstiline fibroos]] || style="text-align:center"|50
|-
|style="text-align:center"|[[Erütrotsüüt]]ide [[glükoos-6-fosfaadi dehüdrogenaas]]i vaegus || style="text-align:center"|1000
|-
|style="text-align:center"| Erütrotsüütide [[glutatiooni süntetaas]]i vaegus || style="text-align:center"|1000
|-
|style="text-align:center"| ''Sickle cell'' || style="text-align:center"|10000
|-
|style="text-align:center"| Vastsündinute ''retrolental fibroplasia'' (läätsetagune) || style="text-align:center"|100
|-
|}
344. rida:
==== ''F344 rats'' ====
Katse, kus 3. rühma ''F344'' [[rott]]e toideti 7 nädala jooksul E-vitamiiniga rikastatud toiduga (0, 50 ja 585
==Etümoloogia==
352. rida:
E-vitamiini (algselt X-vitamiin) avastasid [[1922]]. aastal [[California Ülikool Berkeleys|California ülikooli]] juures töötavad [[Herbert McLean Evans]] ja [[Katharine Scott Bishop]] mitu aastat kestnud rottide toitumiseksperimentide käigus, mille tulemusel muutusid nii emas- kui ka isasrotid steriilseks ehk [[impotentsus|sigimisvõimetuks]].<ref>H. McLean Evans, Katharine Scott Bishop, ''On the Existence of a Hitherto Unrecognized Dietary Factor Essential for Reproduction'', (December 8, 1922) is an article from Science, Volume 56. [http://archive.org/stream/jstor-1647181/1647181#page/n1/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 14.07.2013)]</ref> Lisades toiduratsioonile nisuiduõli (tiinete rottide igapäevasele toidule lisati tilgake nisuteradest valmistatud õli) ja salatilehti mõlema soo sigimisvõime taastus.
*[[1922]] avastasid [[Herbert McLean Evans]] ja [[Katharine Scott Bishop]] toitainetes antisteriilse faktori, hilisemad nimetused [[antisteriilne toitumisfaktor X]], [[X-vitamiin]] ja
*[[1936]]. aastal pani Herbert McLean Evans koos kaastöötajatega, [[California Ülikool Berkeleys|California Ülikooli]] kreeka professori ettepanekul, nisuõlist ekstraheeritud aine keemiliseks nimetuseks [[tokoferool]].<ref name="0efv8" />
*[[1938]]. aastal koostas E. Fernholz α-tokoferooli struktuuri.
364. rida:
{{viited|allikad=
<ref name="toit">{{netiviide | URL = http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| Pealkiri = "USDA National Nutrient Database"| Väljaanne = www.nal.usda.gov| Kasutatud = 04.01.2011| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="EFSA 2006">[http://www.efsa.europa.eu/de/ndatopics/docs/ndatolerableuil.pdf ''Tolerable Upper Intake Levels for Vitamins and Minerals''.] Scientific Committee on Food / Scientific Panel on Dietetic Products, Nutrition and Allergies / European Food Safety Authority. 02/2006, ISBN 92-9199-014-0, S. 243–252. Veebiversioon (vaadatud 05.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>▼
<ref name="M9Wnd">[[David A. Bender]], "Nutritional Biochemistry of the Vitamins", 2nd ed, Cambridge University Press, lk 109, 2003, ISBN 9780521803885, [http://uqu.edu.sa/files2/tiny_mce/plugins/filemanager/files/4300301/Nutritional%20Biochem%20Vitamins%20bender%202003.pdf Veebiversioon (vaadatud 29.05.2013)] (pdf)</ref>
<ref name="2oSIq">[[David A. Bender]], [http://uqu.edu.sa/files2/tiny_mce/plugins/filemanager/files/4300301/Nutritional%20Biochem%20Vitamins%20bender%202003.pdf ''Nutritional Biochemistry of the Vitamins'', 2nd ed, Cambridge University Press, lk 118, 2003, ISBN 9780521803885 Veebiversioon (vaadatud 05.09.2013)]
<ref name="qvhJR">[[David A. Bender]], "Nutritional Biochemistry of the Vitamins", 2nd ed, Cambridge University Press, lk 110, 2003, ISBN 9780521803885, [http://uqu.edu.sa/files2/tiny_mce/plugins/filemanager/files/4300301/Nutritional%20Biochem%20Vitamins%20bender%202003.pdf Veebiversioon (vaadatud 29.05.2013)] (pdf)</ref>
<ref name="OiL9N">[http://www.whocc.no/atcvet/atcvet_index/?code=QA11HA03 ''WHO Collaborating Centre for Drug Statistics Methodology Norwegian Institute of Public Health'' Veebiversioon (vaadatud 16.08.2013)
<ref name="Fn9KB">[[David A. Bender]], [http://uqu.edu.sa/files2/tiny_mce/plugins/filemanager/files/4300301/Nutritional%20Biochem%20Vitamins%20bender%202003.pdf ''Nutritional Biochemistry of the Vitamins'', 2nd ed, Cambridge University Press, lk 109, 2003, ISBN 9780521803885, Veebiversioon (vaadatud 05.09.2013)
<ref name="NZmC9">[[David A. Bender]], "Nutritional Biochemistry of the Vitamins", 2nd ed, Cambridge University Press, lk 125, 2003, ISBN 9780521803885, [http://uqu.edu.sa/files2/tiny_mce/plugins/filemanager/files/4300301/Nutritional%20Biochem%20Vitamins%20bender%202003.pdf Veebiversioon (vaadatud 05.09.2013)]
▲<ref name="EFSA 2006">[http://www.efsa.europa.eu/de/ndatopics/docs/ndatolerableuil.pdf ''Tolerable Upper Intake Levels for Vitamins and Minerals''.] Scientific Committee on Food / Scientific Panel on Dietetic Products, Nutrition and Allergies / European Food Safety Authority. 02/2006, ISBN 92-9199-014-0, S. 243–252. Veebiversioon (vaadatud 05.09.2013)
<ref name="AA4OQ">[[Angelika Erin]], ''Saladuslikud e-ained meie igapäevatoidus'', teine, täiendatud trükk, Tallinn, lk 65–66, 2010, Meediatera OÜ, ISBN 978 9949 21 005 3</ref>
<ref name="1vyDX">Helmy MM, Senbel AM.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/22280834 ''Evaluation of vitamin E in the treatment of erectile dysfunction in aged rats.'', Life Sci. 2012 Apr 9;90(13–14):489-94. doi: 10.1016/j.lfs.2011.12.019. Epub 2012 Jan 17. Osaline veebiversioon (vaadatud 06.09.2013)
<ref name="y61jX">Donald B. McCormick, [http://books.google.ee/books?id=K2UCZMJPZdEC&pg=PA126&dq=vitamer&hl=et&sa=X&ei=q9opUvW0N-iU7QbD7YDYBQ&redir_esc=y#v=onepage&q=vitamer&f=false ''Vitamins and Hormones: Advances in Research and Applications Volume 43'', lk 129, 1986, Academic Press, ISBN 0 12 709843 7 Google'i raamat (vaadatud 06.09.2013)
<ref name="2QGE5">Moriguchi S, Miwa H, Okamura M, Maekawa K, Kishino Y, Maeda K., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/8120669 Vitamin E is an important factor in T cell differentiation in thymus of F344 rats.], J Nutr Sci Vitaminol (Tokyo). oktoober 1993;39(5):451-63., PMID
<ref name="lWSFQ">Gerald Litwack, Vitamin A, ''Vitamines and Hormones'', lk 290, Vol 75, Elsevier, ISBN 978-0-12-709875-3, [http://books.google.ee/books?id=Nl2kn9D0b9sC&pg=PA290&lpg=PA290&dq=Food+Factor+named+Vitamin+E+by+B.+Sure.&source=bl&ots=D0p1WlG5XI&sig=svYGk6w_6nEc5VxvtbW2WSvcD7Y&hl=et&sa=X&ei=2ELiUdPnJ8fEsgbyxIGwDg&ved=0CDoQ6AEwAQ#v=onepage&q=Food%20Factor%20named%20Vitamin%20E%20by%20B.%20Sure.&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 14.07.2013)]</ref>
<ref name="0efv8">George Wolf, [http://jn.nutrition.org/content/135/3/363.long ''The Discovery of the Antioxidant Function of Vitamin E: the contribution of Henry A. Mattill''], J. Nutr. March 1, 2005 vol. 135no. 3 363–366, Veebiversioon (vaadatud 05.09.2013)
<ref name="c4iUK">[[Lee Russell McDowell]], [http://books.google.ee/books?id=UR9MnQ806LsC&pg=PA446&dq=isomers+of+biotin&hl=et&sa=X&ei=C18gUrCsD8iRhQekqoAw&redir_esc=y#v=onepage&q=isomers%20of%20biotin&f=false "Vitamins in Animal and Human Nutrition]", 2nd, lk 155 , 2000, Iowa State University Press / Ames Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 06.09.2013)
}}
| |||