Tammealuse hiis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
4. rida:
'''Tammealuse hiis''' ehk '''Samma hiis''' on [[hiis]] [[Samma]] külas, üks [[Maavald|Maavalla]] pühapaik.
Hiiekompleksi südames kasvab üksik [[püha tamm]], mille kõrval on [[ohvrikivi]]. Hiies on ka silmaallikas ([[Samma Silmaallikas]]). Kuigi vana tamm, mille ümber olevat tantsitud, sai kunagi 1920. aastatel juba õõnsana tulega hukka, on selle asemele kasvanud uus.<ref name="ohpuu">Heinapuu, Ott 2010. Taara tammikud: ideaalse pühapaiga tung tekstist maastikule. — Acta Semiotica Estica 7, lk 128.</ref>
Samma hiiest on alguse saanud muistsete pühapaikade taasavastamine ja kaitsmine. 1980. aastate lõpus toimus Samma hiies märgilise tähendusega palvus ja riitus selliste inimeste osavõtul nagu [[Vigala Sass]], [[Ahto Kaasik]] ja paljud teised tänapäeval tuntud Maavalla põliskultuuri hoidjad ja kaitsjad.
Tammealuse ehk Samma hiie uuesti kasutusele võtmise ehk taastamise algatas 1988. aastal koduloolane [[Helmut Elstrok]] Viru-Nigula muinsuskaitseseltsiga. Algatusega liitusid Tartu muinsuskaitseklubi Tõlet taara- ja maausuhuvilised. Taastamise põhiline pingutus tähendas tammede istutamist. Mais 1989 korrastati hiieaset, ehitati trepp all orus asuva tervendava veega Roostallika juurde, toodi hiie keskmes asuva tamme juurde urikivi ja põletati sellesse lohk. Sonda metskonna kaasabil toodi kohale tammeistikud, pilda ehk vitsaga määrati istutamiskohad. 20. mail istutati Tõleti ja Viru-Nigula muinsuskaitseseltsi korraldusel 150 noort tamme. Kokkutulnuid kostitas eine ja õllega Viru-Nigula kolhoos (Kaasik 2000–2002).<ref name="ohpuu" />
==Viited==
{{viited}}
==Kirjandus==
| |||