Riia ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
2. rida:
[[Pilt:Єпископ Альберт.gif|thumb|[[Piiskop Albert]]i kujutis Riia 800. juubeli mündil]]
[[Pilt:Theatrum Vrbium 00119 Riga.jpg|pisi|Riia 1610. aastal]]
[[File:BM08098ABm.jpg|pisi|Vaade Riiale 1795. aastal. J. Carmin <small>[[Johann Christoph Brotze]] kogust</small>]]
 
'''Riia ajalugu''' on ülevaade [[Läti|Läti Vabariigi]] pealinna [[Riia]] ajaloost.
24. rida:
[[File:Riga-Schwarzhäupterhaus und Roland.jpg|pisi|[[Riia Mustpeade maja]]]]
 
[[8. september|8. septembril]] 1282 sõlmis Riia linn lepingu [[Lübeck]]i ja [[Visby]] linnadegalinnaga ning alates [[1282]]. aastast kuulus Riia [[Hansa Liit]]u. Riia kujunes aja jooksul [[Vana-Liivimaa]] [[Saksa ordu]] Liivimaa haru ([[Liivimaa ordu]]) valduste ja [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonna]] keskuseks.
 
Aastatel 1297–1330 toimus [[Riia – Liivimaa ordu sõjad|Riia linna, Riia peapiiskopkonna ja Liivimaa ordu vahel võimuvõitlus]] domineerimise eest Liivimaal, mille ajendiks oli Liivimaa ordu soov saavutada kontroll ja valitsemine kogu Liivimaal, analoogselt [[Saksa ordu]] poolt [[Preisimaa]]l ([[Ermlandi piiskopkond|Ermlandi]], [[Kulmi piiskopkond|Kulmi]], [[Pomesaania piiskopkond|Pomesaania]] ja [[Samlandi piiskopkond|Samlandi]]) piiskopkondade üle saavutatud kontrolliga.
40. rida:
 
[[Pilt:Prowincje I RP.svg|pisi|Riia ja Läti [[Rzeczpospolita]] [[Inflanty]] osana]]
 
[[File:Project for fortifications of riga from around 1640.jpg|pisi|left|200px|[[Riia kindlus]]e ja [[Riia muldkindlustusvöönd|muldkindlustusvööndi]] plaan, umbes aastast 1640]]
 
[[File:Riga map around 1637.jpg|pisi|left|200px|Riia kindlustused, umbes 1637. aastal]]
[[File:Bm04083abcm.jpg|pisi|Vaade Riia linnale [[1612]]. aastal]]
[[File:Bm04074abcm.jpg|pisi|Riia piiramine [[Gustav II Adolf]]i vägede poolt]]
[[File:Riga 1650.jpg|pisi|left|200px|Riia 1650. aastal, <small>[[Johann Christoph Brotze]]</small>]]
 
[[File:The siege of Riga 1656.jpg|pisi|left|200px|[[Riia piiramine (1656)|Riia piiramine]] 1656. aastal]]
 
Liivimaa ordu ja Riia linna vahel puhkenud nn [[Kümneaastane sõda|Kümneaastase sõja]] ajal (1481–1491) ründasid [[1484]]. aastal linnaelanikud ordumeistri kantsi Riia lossi ja pärast kuuekuulist piiramisrõngas olemist, andis lossi garnison alla ning [[Riia raad]] otsustas lossi maha lõhkuda. [[Liivimaa ordu maameister|Liivimaa ordu maameistri]] residents viidi üle [[Cēsis]] (eesti: Võnnu). Ordumeister [[Walter von Plettenberg]]i valitsuse ajal Liivimaa ordu ja Riia linna vägede vahelise [[Neuermühleni lahing]]u tulemusel, mille võitsid orduväed tunnistas Riia peapiiskop ja Riia linn, ordu ülemvõimu Liivimaal ja Kirchholmi leppe järgne olukord taastati, samuti ehitati taas üles Riia ja [[Dünamünde ordulinnus]]ed.
 
Aastal [[1522]] algas Riias jutlustega Püha Jakobi kirikus ja [[Riia Püha Peetri kirik]]uis [[reformatsioon Liivimaal]], mis lõpetas [[Riia peapiiskop]]i võimu. [[1524]]. aastal kerkis kahtlus, et [[Riia toomkirik]]us asuv [[Neitsineitsi Maarja]] kuju on tegelikult [[nõid]]. Et asjas selgust saada, korraldati [[nõiakatse]] ja kuju visati Daugavasse. Kuju oli puust ega uppunud, järelikult tunnistati ta nõiaks ja põletati ära.
 
[[1537]]. aastal alustati Riia uue kindlustussüsteemi väljaehitust, mille käigus loodi kuni 11 m kõrgune mullavall ja veetõkked.