Pjotr Durnovo (1845−1915): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
keelevead
3. rida:
'''Pjotr Durnovo''' ([[vene keel|vn.]] Пётр Николаевич Дурново; 12. märts/[[24. märts]] [[1845]] [[Moskva kubermang]] – 11. september/[[24. september]] [[1915]] [[Petrograd]]) oli aastatel [[1905]]–[[1906]] Venemaa siseminister.
 
Durnovo sündis [[Aunuse kubermang]]u asekuberneri peres. Ta lõpetas aastal [[1860]] [[Merekorpus|Merekadetikorpusmerekadetikorpus]]e. Üle 8 aasta sõitis ta laevastikus kaugsõitudel. Aastal [[1870]] lõpetas ta [[Aleksandri nimeline sõjaväe-juriidiline akadeemia|Aleksandri -nimelise sõjaväesõjaväelis-juriidilise akadeemia]] ja määrati abiprokuröriks Kroonlinna sõjamerelaevastiku kohtusse. Aastal [[1872]] läks ta sõjamerelaevastikust erru ja asus justiitsministeeriumi teenistusse.
 
Aastal [[1872]]Ta määrati ta abiprokuröriks Vladimiri ringkonnakohtusse, aastal [[1873]] analoogilisse ametisse MoskvasseMoskvas, augustist [[1875]] määrati ta prokuröriks Rõbinski ringkonnakohtusse, novembrist [[1875]] prokuröriks Vladimiri ringkonnakohtusse, juunist [[1880]] abiprokuröriks Kiievi kohtupalatisse. Oktoobris [[1881]] määrati ta siseministeeriumi riigipolitsei kohtuosakonna ülemaks, milliselsel ametikohal ta oli ta [[1883|1883.]] aasta veebruarini. [[18. veebruar]]il [[1883]] määrati ta politseidepartemangu asedirektoriks. Aastal [[1884]] komandeeriti ta välismaale, tutvumaks politsei tööga Pariisis, Berliinis ja Viinis;. taTa tutvus seal riigivastaste elementide jälgimisega ja võimalustegauuris võimalusi kasutada neid meetodeidjälgimismeetodeid Venemaal. [[23. august]]il [[1884]] määrati ta politseidepartemangu direktoriks, millisel kohalkellena töötas ta aastani [[1893]]. [[3. veebruar|3. veebruarist]]il [[1893]] määrati ta senaatoriks, sellel kohal oli takuni aastani [[1900]]. Aastateloli ta senaator. [[1900]]–[[1905]] oli ta siseministri abi (ta oli [[Dmitri Sipjagin]]i, [[Vjatšeslav von Plehwe]], [[Pjotr Svjatopolk-Mirski]] ja [[Aleksandr Bulõgin (siseminister)|Aleksandr Bulõgin]]i abiksabi).
 
Pärast Aleksandr Bulõgini erruminekut ([[17. november|17. novembril]] [[1905]]) sai ([[22.Durnovo november|22.ministrite novembril]]nõukogu [[1905]])esimehe [[Sergei Witte]] valitsusessoovitusel siseministriks. [[30. november|30. novembril]] [[1905]] Võitluseskasutas Durnovo võitluses [[1905. aasta revolutsioon|revolutsiooni]] vastu kasutas väga jõuliseidjõulisi meetodeid, ja toetas ka [[Mustsada|mustasajaliste]] organisatsioonide tegevust,. otsustasidAastal [[esseerid1906]] ta aastalotsustasid [[1906esseerid]] ta tappa. See neil siiski ei õnnestunud, kuid õnnetuseks sai esseer Leontjeva käe läbi surma üks eltanuvanaldane prantsuse kaupmees, kelle ainus süü oli see, et ta oli Durnovoga liiga ühte nägu. Pikaajalises konfliktis Durnovo ja Witte vahel, kus Durnovo süüdistas Wittet revolutsiooniliserevolutsioonilisele tegevusetegevusele läbi sõrmede vaatamises, oli tulemuseks [[Sergei Witte|Witte]] (ja kogu tema kabineti) tagasiastumine, temaDurnovo järeltulijaks siseministri toolil sai [[Pjotr Stolõpin]].
 
Aastatel [[1906]]–[[1915]] oli Durnovo [[Riiginõukogu (Venemaa Keisririik)|Riiginõukogu]] liige. DurnovoTa suri aastal [[1915]] [[Petrograd]]is. Ta põrm puhkab Treskino asulasTreskinos Serdobski maakonnas [[Saraatovi kubermang]]us (praeguse haldusjaotuse järgi [[Kolõšlei rajoon]]is, [[Penza oblast]]is).
 
{{algus}}