Suur Teater: erinevus redaktsioonide vahel

'''Suur Teater''' (vene keeles ''Большой театр'', rahvusvaheliselt tuntud kui ''Bolshoi'') on Moskvas[[Moskva]]s Teatri väljakul asuv [[Venemaa]] juhtiv ooperi- ja balletiteater. Olnud mitu sajandit Moskva teatrielu keskuseks. Teatrile on antud kaks [[Lenini ordenitorden]]it.

Suure teatri ajalugu arvestatakse alates 17./28. märtsist 1776, kui Moskvas andis esimese kontsertetenduse krahv [[Pjotr UrussoviUrussov]]i eestvedamisel loodud esimene Moskva ülikoolide üliõpilastest loodud regulaarselt tegutsev teatritrupp. Trupp sai keisrinna [[Katariina II]]-lt kümneks aastaks ainuõigustega esinemisloa. Keisrinna määras ka, et krahv Urussov peab viie aasta jooksul ehitama trupile oma teatrimaja. Seni anti ooperi, balleti ja draamaetendusi krahv Vorontsovi majas. Detsembris 1780 avati uus teatrimaja, mis sai oma asukoha järgi nimeks ''Petrovski teatr''. 1805 põles see hoone maha. Selle asemel rajati 1808. aastal puidust ''Novõi Arbatski Teatr'', kuid selle põletasid venelased ise 1812. aastal Napoléoni[[Napoleon I|Napoleon]]i Moskvale lähenedes maha.

ArhiteksArhitekt [[Ossip Bové]] projekti järgi rajati uus teatrimaja, mis avati 6./18. jaanuaril 1825 ja sai nimeks ''Bolšoi Petrovski teatr''. Teatri repertuaaris domineerisid esialgu [[Wolfgang Amadeus Mozart|Mozarti]], [[Gioachino Rossini|Rossini]], [[Gaetano Donizetti|Donizetti]], [[Vincenzo Bellini|Bellini]] ja [[Daniel-François-Esprit Auber|Auberi]] ooperid. 1842. aastal olid seal ettekandel [[Mihhail Glinka]] ooper "[[Elu tsaari eest]]" ("Žizn za tsarja") ja 1845. aastal ooper "[[Ruslan ja Ljudmilla]]". Kumbki ooper moskvalastele ei meeldinud ning püsisid repertuaaris vaid mõne etenduse jagu. 1853. aastal hävis seegi teatrimaja tulekahjus. Konkurss uue hoone saamiseks võitis [[Alberto Cavos]], kes oli ka Peterburi [[Maria Teaterteater|Maria Teatriteatri]] teatrimaja autor. Suursugune teatrihoone valmis 16 kuuga ja avati 20. augustil 1856 Bellini ooperiga "[[Puritaanlased]]" ("I puritani"). Etendus kuulus samal päeval toimunud tsaar [[Aleksandr II]] kroonimispidustuste programmi. See hoone on püsinud tänaseni.

Cavos kavandas vaatesaali kuue rõduga ja 2155 istekohaga ning to­hu­tult suure lava, mis võimaldab esitada pom­poosseid, arvuka tegelaskonna ning suure kooriga teo­seid. Orkestriruum mahutas 250 pillimeest. Teatrimaja suurus andis trupile ja teatrihoonele nimeks ''Bolšoi'' (Suur). Esimese 20 tegevusaasta jooksul oli uue teatri repertuaari kesksel kohal itaalia ooper, kuna just sellele teatrile kuulus Itaalia ooperite esitamise monopol Moskvas. Kunstilise taseme ja ühiskondliku positsiooni poolest kultuuri- ja vaimuinimeste silmis ning Venemaa ooperielus tervikuna jäädi aga tugevasti alla Peterburi Maria Teatrileteatrile. 1870. aastate lõpul hakkasid mängukavas domineerima vene heliloojate teosed. Üksteise järel olid esitamisel Rubinšteini "Demon" (1879), Tšaikovski "Vojevoda" (1869), "Jevgeni Onegin" (1881), "Mazeppa" (1884), "Tšerevitški" ("Kuldkingakesed", 1887) ja "Iolanta" (1893), Mussorgski "Boris Godunov" (1888), Borodini "Knjaz Igor" ("Vürst Igor", 1898), Rimski-Korsakovi "Snegurotška" ("Lumivalgeke", 1893) ning Rahmaninovi "Aleko" (1893), "Skupoi rõtsar" ("Ihnus rüütel", 1906) ja "Francesca da Rimini" (1906).

Tollases solistide trupis olid vaid üksikud väljapaistvad vene lauljad nagu ([[Jekaterina Semjonova]], [[Pavel Hohlov]], [[Emilia Pavlovskaja]] ja [[Aleksandra Aleksandrov-Kotšetova]]. Domineerisid itaalia lauljad. 1899. aastal asus teatris tööle [[Fjodor Šaljapin]]. 1904.–1906. aastal töötas peadirigendina [[Sergei Rahmaninov]]. 28. veebruaril 1917 toimus viimane imperaatorliku ''Bolšoi'' teatri etendus. Pärast veebruaris 1917 toimunud riigipöördelisi sündmusi määrati teatri direktoriks rahvusvahelist karjääri teinud tenor [[Leonid Sobinov]]. Kujunes bolševike võimuletuleku järel oluliseks leninlike propagandaürituste ja parteikongresside läbiviimise kohaks. Selle saalis kuulutati 1922. aastal välja [[Nõukogude Liit]].

Oli Nõukogude Liidu eksisteerimise ajal kuni 1991. aastani Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu esindusteater, kandes nime NSV Liidu Riiklik Akadeemiline Suur Teater (''Gosudarstvennõi akademitšeskii Bolšoi teatr Sojuza SSR''). Aastatel 1941–1943 oli Suur Teater suletud ning trupp oli evakueeritud Kuibõševi[[Kuibõšev]]i.