Selge keele liikumine: erinevus redaktsioonide vahel

'''Selge keel''' on lihtsa vormiga keel, mis on ebavajaliku info eemaldamisega arusaadavaks muudetud kõigile ühiskonna liikmetele. Siiski ei ole selge keel lihtsustatud keel. Arusaadava selge keele edasiandmine nõuab täpset sõnumi läbimõtlemist ja hoolikat lihvimist. Selge keel ei seisne ainult arusaadavuses, vaid vajalik on kogu teksti ülesehitus ehk ka visuaalsus ningja teksti loogilisus. <ref name=":1" />

USAs on selge keele liikumise ajalugu olnud pikk ja kirju, eesmärgiga muuta valitsuse dokumendid selgemaks. Pärast II maailmasõda toetasid [[föderaaltöötajad]], näiteks [[Jim Minor]], selget keelt valitsuse dokumentides. <ref name=":0" />

Selge keele liikumine sai hoo sisse 1970. aastatel, kui föderaalne valitsus julgustas määruse kirjutajatel olla vähem bürokraatlikud. President [[Richard Nixon]] andis sellele hoo sisse, kui ta määras, et föderaalne register peab olema kirjutatud "lahkarvamuste tingimustel". 1977. aastal kehtestas Föderaalne Tekstide Komisjon rahvabändide raadiotele reeglid, mis olid kirjutatud lühikeste küsimuste ja vastustena, koos isiklike nimede, lausete ja selgete juhistega. Need regulatsioonid olid ilmselt esimesed, mis ilmusid täielikult selges keeles. Rahvabändide raadiod ka jätkasid nende reeglite järgimist. 1978. aastal andis president [[Jimmy Carter|James Earl Carter]] hoo sisse valitsuse regulatsioonidele. Tänu sellele olid avaldatud regulatsioonid kirjutatud oluliselt selgemini. Samuti aitasid dokumentide kujunduse projekti meeskonnad paljudel kirjutada selges keeles regulatsioone ning nende avaldatud raamat "Juhised dokumentide kujundajatele" oli valitsusele abiks veel mitmeid aastaid. <ref name=":0" />

Tänu president [[Ronald Reagan|Reaganile]] tehti valitsuses 1980ndatel ajutiselt edusamme. Agentuuride otsustada jäi, kas teha selgest keelest peamine eesmärk. Mõned seda ka otsustasid. Näiteks SSA (Social Security Administration) tegi endale peamiseks eesmärgiks tekste lugejatele selgemalt edastada, toimetades paljud teated selgesse keelde. Advokaatidele hakkas see huvi pakkuma. See oli oluline samm, et nad hakkaksid veenduma selge keele kasulikkuses. Professor [[Joseph Kimble|Joseph Kimble'ist]]'i<nowiki/>st Thomas Cooley Õiguskoolist, sai selge keele liikumise aktiivne eestkõneleja ja ta on sellel teemal avaldanud ka mitmeid artikleid. <ref name=":0" />

* Asepresident [[Al Gore]] uskus, et selge keele kasutus tugevdab rahva usaldust valitsuse suhtesvastu. Ta hakkas igasiga kuuskuu andma auhindu föderaaltöötajatele, kes võtsid ette bürokraatlikud sõnumid ja muutsid need selgesse keelde, et ka rahvas nendest aru saaks. <ref name=":0" />

* FEMA (The Federal Emergency Management Agency) andis hoiatuse, öeldes, et selge keel on vajalik lugejate ohutuse jaoks. <ref name=":0" />

* OMB andis viimase hoo selge keele kirjutamise akti 13. aprillil 2011. <ref name=":0" />

Clarity on rahvusvaheline juristidest, keeleinimestest ja ametnikest koosnev juristide algatusel asutatud vabatahtlik ühendus, mis loodi 1983. aastal Inglismaal Rugby linnas. Clarity eesmärk on propageerida selget keelekasutust seadusloomes, vältida keerukat juriidilist keelt ja muuta vananenud keeletavasid. Clarityl on üle 1000 liikme enam kui 50 riigis., Näiteksnäiteks Rootsis (liikmeid 22), Soomes (liikmeid 7) ja Eestis (liikmeid 2). Organisatsioon annab välja ajakirja Clarity ning korraldab üle aasta rahvusvahelisi konverentse. <ref name=":1" /><ref name=":2" />

Järgmine konverents toimub 2018. aastal Montrealis 25.–27. oktoobrini. <ref name="wcref" />

Selge keelekasutuse nimel tegutsevad aktiivselt veel näiteks Plain Language Association InterNational PLAIN (rahvusvaheline, loodud Kanadas), Center for Plain Language (loodud USAs), Plain English Plus (loodud Austraalias), Association of Swedish Language Consultants (loodud Rootsis), ja Português Claro (loodud Portugalis). <ref name=":1" />

Selge keele liikumine algas 1960. aastate keskpaigas. Seadusloome juriidiliselt kõrge taseme ja selge keele tagamiseks töötab justiitsministeeriumis eelnõude läbivaatamise talitus, kus ühtki eelnõu ei võeta vastu selle talituse nõusolekuta. <ref name=":2" />

Hollandi firma BureauTaal koostas Euroopa keeleõppe raamdokumendi põhjal keeletaseme hindamise programmi Texamen, kunasest selgus, et põhiseaduse tekstist ei saanud pooled hollandlased aru. Loodud programmiga hinnatakse Hollandi põhiseadust teatudkonkreetsete tunnuste järgi (nt sõnasagedus, lausete pikkus, umbisikuline tegumood). Loodud keeletaseme hindamise meetod on aidanud oluliseltmärgatavalt tõstasuurendada põhiseaduse tekstist arusaajate hulka (95%ni). <ref name=":2" />

2010. aasta lõpus algatasid Belgia Katholieke Hogeschooli õppejõud rahvusvahelise projekti „Selge"Selge keel”keel", mille eesmärk on koostada selge keelekasutuse ja infodisaini õppekava ning rakendada seda esialgu kolmes Euroopa ülikoolis (Belgias, Portugalis ja Austrias) üheaastase diplomiõppe kursusena. Projekti „Selge"Selge keel”keel" rahastust taotletakse Euroopa Komisjoni pidevõppe programmist. Töörühma tegevuses osaleb ka Eesti Keele Instituudi eurokeelehoolde üksus. <ref name=":1" />

2010. aastal võeti vastu selge kirjutamise seadus. See kohustab valitsusasutusi kirjutama selges keeles ja korraldama ametnikele sellekohaseid koolitusi. <ref name=":2" />

Valitsus tellis mitmeosalise programmi "Simplegis" koostöös ettevõtjate, kultuuriametnike, juristide ja ametiühingutega. <ref name=":2" />

2008. aastal võeti vastu uus [[tarbijakaitseseadus]], milles seisab, et tarbija kaitsetarbijakaitse juurde käib ka selge keelekasutus. Igasugune tarbijale mõeldud dokument peab olema koostatud nii, et keskmine tarbija mõistaks liigse pingutuseta selle sisu. <ref name=":2" />

2013. aastal toimus Euroopa keeltepäeva tähistamiseks esimest korda Eestis rahvusvaheline selge keele konverents, mille eesmärgikseesmärk oli muuta praegust mõtteviisi ning tõmmata tähelepanu eesti õigus- ja halduskeele olukorrale. Ametlikud dokumendid koosnevad pikkadest keeruka ülesehitusega lausetest, arusaamatutest väljenditest ja võõrsõnadest. Haldusasutuste koostatud dokumendid peaksid olema aga loomulikud ja vastama lugejate vajadustele. Selle saavutamiseks leiti, et alustada tuleb õiguskeelest. Kui seadused on kirjutatud selges keeles, siisavaldab see avaldab head mõju kõikidelekõikide haldusdokumentide keelekasutustele. Sel juhul saab ka nende lugeja tekstist kohe aru ning see omakorda säästab aega, vähendab halduskoormust ja -kulu ning parandab riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste mainet. <ref name=":2" /><ref name=":3" />

Konverentsi korraldasid Euroopa Komisjoni Esindus Eestis, Eesti Keele Instituut ja Eesti Keeletoimetajate Liit. <ref name=":3" />

Koostades selgeSelge sõnumiga teksti, koostades tuleks meeles pidada järgnevaid punkte.

Alusta sellest, mida sa tahad oma tekstiga saavutada. Kui see õnnestub, siis mis edasi saab? Kuidas seda määrata? Mõtle, kes on su publik – nende vanus, amet, haridus, oskused. Millist teavet nad võivad juba teada ja mida nad veel vajaksid? Mida tahavad nemad saavutada sinu teksti lugedes? Selline viis oma publikut hinnates aitab välja valida parimad keele- ja kavandielemendid. <ref name=":5" />

Selleks, et oma teksti jaoks õige ülesehitus valida, küsi endalt, milline on peamine ülesehitus, mida seda tüüpi tekstide puhul kasutatakse?. Millise ülesehitusega on lugejad harjunud? Milline järjekord on lugejate jaoks loogilisem ja lihtsamini jälgitav? Näiteks menetluses on parem kasutada kronoloogilist järjekorda. Pikem aruanne on aga mõttekas üles ehitada peatükkidena. <ref name=":5" />

Teksti visuaalne välimus on sama oluline, kui ülesehitus ja keel. Mõned olulisemad asjad, mille üle mõelda, on paigutus, teksti visuaalne teostus ehk tüpograafia ja informatsiooni graafika. Veendu, et teksti paigutades oleks palju ruumi., Seesee aitab eraldada erinevaideri tekstiosi. Kasuta tähendusrikkaid pealkirju, mis aitavad lugejatel tekstist aru saada, ning vali šrifti ja tüübi suurus, mida on lihtne lugeda. Tee kindlaks, et teksti ja tausta vahel on piisavalt palju kontrasti ning ridade ja lõikude vahe oleks vähemalt sama suur nagu teksti tüübi suurus. Selleks, et informatsiooni esitada kaasahaaravamalt, lisa ka tabeleid, diagramme, fotosid ja graafikuid. <ref name=":5" />

Lõpuks mõtle sõnastuse peale. Mõned meetodid olenevad keelest, kuid peamine on sõnakasutus (kasuta kõige lihtsamaid sõnu, mis annavad edasi sama tähenduse), släng (väldi slängi kasutamist, kui just sinu lugejad sellega harjunud ei ole) ja laused (lausete pikkus võiks olla keskmiselt 15-2015–20 sõna vahel). Kui sa oled oma teksti selges keeles valmis saanud, siis viimane samm on üle vaadata, kas ka sinu publik sellest aru saab. <ref name=":5" />

Enne teksti saatmist vaata alati üle, kas see on hästi õnnestunud tekst. Siin võib vahel vaja minna oma teksti toimetamist või võib lasta kellelgi teisel see üle vaadata. Kui võimalik, vii läbi mõned testimised omakatsetused lugejatega. Seda võib teha läbi uuringute, intervjuude või ka läbiselliste inimeste abil, kes esindavad sinu lugejaid. See ei pruugi alati vajalik või efektiivne olla, kuid see on väga oluline tekstide puhul, millel on suur lugejaskond. <ref name=":5" />