Andréas Papandréou: erinevus redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
PResümee puudub
'''Andréas''' Geórgiou '''Papandréou''' ([[kreeka keel]]es ''Ανδρέας Γ. Παπανδρέου'' (''Ανδρέας Γεώργιου Παπανδρέου''); [[5. veebruar]] [[1919]] [[Chíose saar]] – [[23. juuni]] [[1996]] [[Ekáli]]) oli [[Kreeka]] [[poliitik]].
 
Ta oli kaks korda [[Kreeka peaminister]]: [[21. oktoober|21. oktoobrist]] [[1981]] kuni [[2. juuli]]ni [[1989]] ja [[13. oktoober|13. oktoobrini]] [[1993]] kuni [[22. jaanuar]]ini [[1996]].
 
== Elulugu ==
Andréas Geórgiou Papandréou sündis 1919. aastal tuntud Kreeka poliitikute perekonnas [[Chíos]]e saarel. Poja sündimise ajal oli tema isa [[Geórgios Papandréou]] [[Lesbose maakond|Lesbose maakonna]] kuberner (''νομάρχης'').
 
Aastal [[1938]] vahistati Andréas Papandréou [[trotskism|trotskistliku]] meelsuse tõttu ning ta oli sunnitud emigreeruma.
 
Asunud [[1940]]. aastal elama [[USA]]sse, lõpetas Papandreou [[Harvardi ülikool]]i majandusteaduskonna [[filosoofiadoktor]]i kraadiga.
 
Aastal [[1944]] omandas ta USA kodakondsuse ning osales mereväelasena ka [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]]. Pärast sõda töötas ta õppejõuna mitmes USA ülikoolis. Kaheksa aastat oli ta [[California Ülikool (Berkeley)|California Ülikooli (Berkeley)]] majandusteaduskonna [[dekaan]].
 
Aastal [[1959]] läks ta tagasi Kreekasse, kus ta oli majandusarengu uurimise programmi juht. Kui isa sai [[1963]] peaministriks, oli Andréas Papandréou peaministri pea-majandusnõunik. Ta loobus USA kodakondsusest ja valiti [[1964]] Kreeka parlamenti. Ta sai kohe esimeseks riigiministriks (sisuliselt peaministri asetäitjaks). Selline kiire ja ilmsete [[korruptsioon]]itunnustega tõus karjääriredelil tekitas ühiskonnas rahulolematust. Et valitsus üritas ellu viia mitmeid vasakpoolseid reforme, muuhulgas ka sõja järel tähtsustunud armee osatähtsust vähendada, puhkeski [[1967]]. aastal sõjaväelaste mäss. See osutus edukaks ning isa ja poeg Papandréoud vahistati.
 
Järgmisel aastal isa suri. Andreas aga sai võimaluse pärast pooleaastast vanglas viibimist emigreeruda. Ta elas pagenduses [[Rootsi]]s ja [[Kanada]]s, kus sai ametisse majandusprofessorina. Paguluses asutas Andreas Papandréou [[Ülekreekaline Vabastusliikumine|Ülekreekalise Vabastusliikumise]], kuhu koondus suur osa sõjaväelise režiimiga rahulolematuid.
[[1973]]. aastal kukutatigi Kreekas "mustade" kolonelide [[diktatuur]], seda küll ilma Vabastusliikumise otsese osavõtuta, ning Papandreou võis tagasi kodumaale pöörduda. Aasta hiljem rajas ta Ülekreekalise Sotsialistliku Liikumise ([[PASOK]]).
 
Esialgu polnud PASOK eriti edukas, kuid [[1981]]. aastaks suudeti võita parlamendis absoluutne enamus. Papandréou sotsialistlik valitsus lubas peale igapäevaelu parandamise, ka astuda välja [[NATO]]st, likvideerida Kreekas asuvad [[USA sõjaväebaasid]] ja korraldada rahvaküsitlusrahvaküsitluse [[Euroopa Liit]]u kuulumise üle.
 
Hiljem selgus, et nii suuri lubadusi ei ole võimalik täita. Nii kuulub Kreeka tänapäevalgi NATOsse ja EL-iEuroopa Liitu ning sõjaväebaasidki on alles. Ometigi peeti Papandréou esimest valitsusaega aastail 1981–1989 üsna edukaks.
 
Aastal [[1951]] abiellus Andreas Papandréou ameeriklanna Margaret Chantiga, kellega tal oli kolm poega ja üks tütar.
Hiljem leidis Papandréou endale uue elukaaslase – [[stjuardess]] [[Dimitra Liani]], keda hüüti Mimiks. Juba enne ametlikku lahutust eelmise naisega, liikus peaminister avalikult ringi koos Mimiga. Isiklikule [[afäär]]ile lisandus suur finants- ja poliitiline [[skandaal]], mida tuntakse [[Koskotase afäär|Koskotase afäärina]]i nime all.
 
Valimistel sai PASOK kaotuse osaliseks ja jäi [[opositsioon]]i. Kuid juba [[1993]]. aastal sai Papandreou uuesti peaministriks.
[[1995]]. aasta lõpul halvenes peaministri tervis sedavõrd, et ta oli sunnitud viibima neli kuud haiglas. Raske haiguse tõttu loobus ta oma ametist ning uueks valitsusjuhiks sai tema parteikaaslane [[Costas Simitis]]. Märtsis haiglast välja saades oli ta nõrk, kuid täis teotahet jätkata, kui mitte otseselt võimul olles, siis vähemalt nii-öelda halli kardinalina.
 
Siiski ei paranenud Papandréou haigusest ning suri [[1996]]. aasta juunis [[müokardi infarkt|infarkt]]i. Tema viimane naine Mimi avaldas [[1997]]. aastal enda ja oma peaministrist mehe suhet käsitleva raamatu pealkirjaga "Kümme aastat ja 54 päeva". Selles jutustab leseks jäänud Dimitra oma kümme aastat ja 54 päeva kestnud "taevalikust, erootilisest, maagilisest ja võrreldamatust suhtest" Papandréouga kohati liigagi üksikasjalikult.
 
==Tunnustused==
138 069

muudatust