Redaktsioon: 12. mai 2015, kell 18:03 redigeeri Juhan121 (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 48 914 muudatust P →‎Elulugu ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. veebruar 2019, kell 18:07 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 928 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
2. rida: '''Andréas''' Geórgiou '''Papandréou''' ([[kreeka keel]]es ''Ανδρέας Γ. Παπανδρέου'' (''Ανδρέας Γεώργιου Παπανδρέου''); [[5. veebruar]] [[1919]] [[Chíose saar]] – [[23. juuni]] [[1996]] [[Ekáli]]) oli [[Kreeka]] [[poliitik]]. Ta oli ~~kaks korda~~ [[Kreeka peaminister]]: [[21. oktoober\|21. oktoobrist]] [[1981]] kuni [[2. juuli]]ni [[1989]] ja [[13. oktoober\|13. oktoobrini]] [[1993]] kuni [[22. jaanuar]]ini [[1996]]. == Elulugu == Andréas Geórgiou Papandréou sündis 1919. aastal tuntud Kreeka poliitikute perekonnas [[Chíos]]e saarel. Poja sündimise ajal oli tema isa [[Geórgios Papandréou]] [[Lesbose maakond\|Lesbose maakonna]] kuberner (''νομάρχης''). Aastal [[1938]] vahistati Andréas Papandréou [[trotskism\|trotskistliku]] meelsuse tõttu ning ta oli sunnitud emigreeruma. Asunud [[1940]]. aastal elama [[USA]]sse, lõpetas Papandreou [[Harvardi ülikool]]i majandusteaduskonna [[filosoofiadoktor]]i kraadiga. Aastal [[1944]] omandas ta USA kodakondsuse ning osales mereväelasena ka [[Teine maailmasõda\|Teises maailmasõjas]]. Pärast sõda töötas ta õppejõuna mitmes USA ülikoolis. Kaheksa aastat oli ta [[California Ülikool (Berkeley)\|California Ülikooli (Berkeley)]] majandusteaduskonna [[dekaan]]. Aastal [[1959]] läks ta tagasi Kreekasse, kus ta oli majandusarengu uurimise programmi juht. Kui isa sai [[1963]] peaministriks, oli Andréas Papandréou peaministri pea-majandusnõunik. Ta loobus USA kodakondsusest ja valiti [[1964]] Kreeka parlamenti. Ta sai kohe esimeseks riigiministriks (sisuliselt peaministri asetäitjaks). Selline kiire ja ilmsete [[korruptsioon]]itunnustega tõus karjääriredelil tekitas ühiskonnas rahulolematust. Et valitsus üritas ellu viia mitmeid vasakpoolseid reforme, muuhulgas ka sõja järel tähtsustunud armee osatähtsust vähendada, puhkeski [[1967]]. aastal sõjaväelaste mäss. See osutus edukaks ning isa ja poeg Papandréoud vahistati. Järgmisel aastal isa suri. Andreas aga sai võimaluse pärast pooleaastast vanglas viibimist emigreeruda. Ta elas pagenduses [[Rootsi]]s ja [[Kanada]]s, kus sai ametisse majandusprofessorina. Paguluses asutas Andreas Papandréou [[Ülekreekaline Vabastusliikumine\|Ülekreekalise Vabastusliikumise]], kuhu koondus suur osa sõjaväelise režiimiga rahulolematuid. 19. rida: [[1973]]. aastal kukutatigi Kreekas "mustade" kolonelide [[diktatuur]], seda küll ilma Vabastusliikumise otsese osavõtuta, ning Papandreou võis tagasi kodumaale pöörduda. Aasta hiljem rajas ta Ülekreekalise Sotsialistliku Liikumise ([[PASOK]]). Esialgu polnud PASOK eriti edukas, kuid [[1981]]. aastaks suudeti võita parlamendis absoluutne enamus. Papandréou sotsialistlik valitsus lubas peale igapäevaelu parandamise, ka astuda välja [[NATO]]st, likvideerida Kreekas asuvad [[USA sõjaväebaasid]] ja korraldada ~~rahvaküsitlus~~rahvaküsitluse [[Euroopa Liit]]u kuulumise üle. Hiljem selgus, et nii suuri lubadusi ei ole võimalik täita. Nii kuulub Kreeka tänapäevalgi NATOsse ja ~~EL-i~~Euroopa Liitu ning sõjaväebaasidki on alles. Ometigi peeti Papandréou esimest valitsusaega aastail 1981–1989 üsna edukaks. Aastal [[1951]] abiellus Andreas Papandréou ameeriklanna Margaret Chantiga, kellega tal oli kolm poega ja üks tütar. Hiljem leidis Papandréou endale uue elukaaslase – [[stjuardess]] [[Dimitra Liani]], keda hüüti Mimiks. Juba enne ametlikku lahutust eelmise naisega, liikus peaminister avalikult ringi koos Mimiga. Isiklikule [[afäär]]ile lisandus suur finants- ja poliitiline [[skandaal]], mida tuntakse [[Koskotase afäär\|Koskotase afäärina]]~~i nime all~~. Valimistel sai PASOK kaotuse osaliseks ja jäi [[opositsioon]]i. Kuid juba [[1993]]. aastal sai Papandreou uuesti peaministriks. 30. rida: [[1995]]. aasta lõpul halvenes peaministri tervis sedavõrd, et ta oli sunnitud viibima neli kuud haiglas. Raske haiguse tõttu loobus ta oma ametist ning uueks valitsusjuhiks sai tema parteikaaslane [[Costas Simitis]]. Märtsis haiglast välja saades oli ta nõrk, kuid täis teotahet jätkata, kui mitte otseselt võimul olles, siis vähemalt nii-öelda halli kardinalina. Siiski ei paranenud Papandréou haigusest ning suri [[1996]]. aasta juunis [[müokardi infarkt\|infarkt]]i. Tema viimane naine Mimi avaldas [[1997]]. aastal enda ja oma peaministrist mehe suhet käsitleva raamatu ~~pealkirjaga~~ "Kümme aastat ja 54 päeva". Selles jutustab leseks jäänud Dimitra oma kümme aastat ja 54 päeva kestnud "taevalikust, erootilisest, maagilisest ja võrreldamatust suhtest" Papandréouga kohati liigagi üksikasjalikult. ==Tunnustused==

Andréas Papandréou: erinevus redaktsioonide vahel