Rüütelkond: erinevus redaktsioonide vahel

[[Keskaeg|Keskajal]] tähistati selle mõistega üldiselt [[Püha Rooma riik|Püha Rooma riigi]] teatud territooriumi aadlike ehk [[vasall]]ide koondist, kuhu tavaliselt kuulusid kõik selle ala aadlikud. Lisaks eksisteeris ka [[riigirüütelkond|riigirüütelkonna]] (''Reichsritterschaft'') mõiste, mille alla kuulusid riigirüütlid, kes ei kuulunud otseselt ühegi territooriumi vasallkonnavasalkonna hulka, vaid olid vahetult keisri vasallideks.

Ka [[Vana-Liivimaa]]l nimetati rüütelkondadeks sealsete territooriumite (orduvaldused ja piiskopkonnad) vasallide koondisi. Rüütelkondade esindajad võisid osaleda [[Liivimaa maapäev]]al, kus nad moodustasid vasallide [[kuuria]]. See polnud siiski ühtne, vaid iga piirkonna rüütelkonna esindajad jäid enamasti üksmeelele oma maaisandaga. Erandiks oli seejuures siiski Harju-Viru vasallkondvasalkond, kellel oli tugev ühtekuuluvustunne ja suured privileegid ning kes hiljem moodustasid [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]]. Pärast [[Liivi sõda]] moodustus endise Vana-Liivimaa alal mitu rüütelkonda (Eestimaa, Liivimaa, Kuramaa ja Saaremaa), mille roll kohaliku ala valitsemisel oli tunduvalt oluliseemolulisem kui keskaegsetel vasallide ühendusetel. Eriti paistis siinjuures silma [[1584]]. aastal ametlikult asutatud Eestimaa rüütelkond, mis säilitas oma laialdased privileegid nii Rootsi kui ka Vene impeeriumi ajal. [[Liivimaa rüütelkond]], mis moodustati Poola kuninga [[Zygmunt II August]]i käsul [[1561]]. aastal ja sai Rootsi riigi poolt ametliku tunnustuse alles [[1630. aastad|1630. aastatel]], omas tunduvalt kitsamaid võimupiire, sest rootslased pidasid Liivimaa ala mõõgaga võidetuks. Seetõttu oli Liivimaa aadli roll kohalikus omavalitsuses tunduvalt väiksem kui Eestimaal. Liivimaa rüütelkonnaga umbkaudu sarnaseid võimupiire omas ka [[Saaremaa rüütelkond]].