Esimene maailmasõda: erinevus redaktsioonide vahel

'''Esimene maailmasõda''' ('''I maailmasõda''', '''I ms'''; tuntud ka kui ''Suur ilmasõda'', ''Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks'' ja ''I saksa sõda'') oli [[1914]]. aasta [[28. juuli|28. juulist]] [[11. november|11. novembrini]] [[1918]] kestnud [[maailmasõda]]. Globaalselt mobiliseeriti sõjategevuseks kokku 70 miljonit sõdurit, seehulgas 60 miljonit eurooplast, tehes sellest ühe ajaloo suurima sõja.<ref>Keegan 1998, lk 8</ref><ref>Bade & Brown 2003, lk 167–168</ref> Sõja tagajärjel hukkus üle üheksa miljoni sõduri ja seitsme miljoni tsiviilisiku (s.h erinevate genotsiidide ohvrid), mis oli muuhulgas tingitud [[Teine tööstusrevolutsioon|sõdivate riikide poolt kasutatud kiiresti arenevast tehnoloogiast]] ja [[kaevikusõda|kaevikusõja]] käigus tekkinud kurnavast [[patiseis]]ust. See oli [[Sõdade loend hukkunute arvu järgi|üks ajaloo verisemaid konflikte]], pannes aluse suurtele poliitilistele muutustele, seehulgas revolutsioonidele mitmetes sõjas osalenud riikides. Sõja lõpus lahendamata jäänud riikidevahelised rivaliteedid olid kakskümmend üks aastat hiljem alanud [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] üheks põhjuseks.<ref>Willmott 2003, lk 307.</ref>

[[1915]]. aastal püüdsid Antandi riikide väed läbi murda läänerinnet, mis aga ei läinud neil korda. Sakslased piirdusid läänerindel peamiselt kaitsega. [[22. aprill]]il kasutasid sakslased [[Teine Ypres'i lahing|Teises Ypres'i lahing]]us [[kloor]]i sisaldavat [[mürkgaas]]i, mis põhjustab lämbumissurma [[kops]]udesse koguneva vedeliku tõttu. Kloori pihustati survepaakidest allatuult ning tunni ajaga jäeti selle tõttu maha üle 7 km pikkune rindelõik. GaasimürgituseGaasimürgistuse sai 15 000 sõdurit, nendest 5000 suri. Siiski suutsid liitlased end kiiresti koguda ja sakslased ei olnud valmis olukorda ära kasutama. Sõja ajal kasutati ka hiljem gaasirünnakutes [[fosgeen]]i ja [[sinepigaas]]i, kuid tuulesuunast sõltumise ning tõhusate [[gaasimask]]ide kasutamise tõttu ei andnud kunagi need rünnakud otsustavat tulemust.