Genova vabariik: erinevus redaktsioonide vahel

Vabariik tekkis 11. sajandi alguses, kui [[Genova]] sai [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] [[Saksa-Rooma keiser|keisri]] ja [[Itaalia kuningas|Itaalia kuninga]] valitsetavas riigis ''[[Itaalia kuningriik (keskaegne)|Regnum Italicum]]i'' omavalitsusega [[keskaegne kommuun|kommuuniks]]. Sel ajal ründasid [[muslim]]itest rüüstajad rannikulinnu [[Türreeni meri|Türreeni mere]] ääres. Muslimid rüüstasid [[Pisa]]t aastal 1004 ning aastal 1015 laiendasid nad rünnakuid, rüüstadesrüüstates [[Luni]]t, kusjuures [[Dénia taifa]] [[emiir]] Mujahid al-Siqlabi ründas 125 alusest koosneva laevastikuga [[Sardiinia]]t. Aastal 1016 Genova ja [[Pisa vabariik|Pisa]] liitlasväed [[Pisa–Genova ekspeditsioonid Sardiiniasse (1015–1016)|kaitsesid Sardiiniat]]. Aastal 1066 puhkes Genova ja Pisa vahel sõda – võib-olla Sardiinia kontrollimise pärast. Aastal 1087 ründasid Genova ja Pisa laevastikud [[Huguccio]] juhtimisel ning koos [[Amalfi]], [[Salerno]] ja [[Gaeta]] vägedega [[Põhja-Aafrika]]s [[Fatimiidide kalifaat|Fatimiidide kalifaadi]] pealinna [[Mahdia]]t. Rünnak, mida toetas paavst [[Victor III]], sai tuntuks kui [[Mahdia kampaania]]. Ründajad vallutasid linna, kuid ei suutnud seda araablaste vägede vastu kaitsta. Pärast araablaste laevastiku põletamist linna sadamas Genova ja Pisa väed taandusid. Kuid araablaste laevastiku hävitamine andis kontrolli Vahemere lääneosas Genovale, [[Veneetsia vabariik|Veneetsiale]] ja Pisale. See võimaldas Lääne-Euroopal varustada [[Esimene ristisõda|Esimese ristisõja]] (1096–1099) vägesid mere kaudu. Aastal 1092 ründasid Genova ja Pisa koostöös [[Leóni kuningriik|Leóni]] ja [[Kastiilia riigipeade loend|Kastiilia]] valitseja kuningas [[Alfonso VI (León ja Kastiilia)|Alfonso VI-ga]] muslimite [[Valencia taifa]]t; nad piirasid edutult ka [[Tortosa]]t, kui neid toetasid [[Aragóni kuningate loend|Aragóni kuninga]] [[Sancho Ramirez (Aragóni ja Navarra kuningas)|Sancho Ramírezi]] väed. Oma esimestel sajanditel oli Genova tähtis kaubalinn ja selle võim hakkas kasvama.